Tere hommikust

Olen olemas ja elus. Maadlen tatitõvega, mis mulle täiesti tüüpilisel kombel just suviti külge hakkab. Teate küll, konditsioneerid ja külmad joogid mõjuvad soojaks köetud kehale täiesti mõrvarlikult. Mina olen kuidagi eriti vastuvõtlik ka, kõik need lõunamaade konditsioneeritud bussidest tingitud korrad on selle häda mu jaoks suhteliselt krooniliseks muutnud, lihtsalt vanasti ei saanud sellele tähelepanu pöörata, siis oli vaja ju gruppidega ringi joosta :). Nüüd rahulikumat kontoriinimese elu elades on kogu aeg meeles, et kurk on neljapäeva hommikust saadik valutanud ja eile oli tunde järgi otsustades väike palavik ka. IRW, läksin eile hommikul enne tööd hämmeldunud apteekrilt Coldrexi nõutama - tema reaktsioonist oli selge, et olen valge vares. Nojah, nina on kinni ja kurk kraabib siiani, aga üleüldise enesetunde sain nüüd jälle arvestatavaks, st kõik kohad ei valuta enam ja silmad ei läigi nagu viinaklaasi näinud joodikul. Ma muidugi läksin eile kohe pärast lühikest reedet magama ja magasin täna hommikul kaheksani välja ka. Ilmselgelt magasin maha lihtsalt kogu külmetuse :).

Mm. Itaalias koorejäätise ja ahjus küpsetatud mozzarella dieedil nelja päevaga juurde võetud kahest kilost õnnestus mul tänu sellele tatitõvele ka lõpuks lahti saada. Fuih - neli päeva keelel ja kolm nädalat ümber vöö :D. Ebaõiglane ikka, ma ütlen. Ega ma muidu tegelt pole mingisugune kalorimaan, väike kõikumine ei aja mind üldiselt sugugi närvi, aga suvel tahaks ju hästi kleitidesse ära mahtuda, eks :). Talveriided on niikuinii number suuremad, siis on alati polstrit rohkem :). Tegelikult see talv oli teist kohe nii palju, et ma olin rekordiliselt kobakas - selle aasta veebruariga võrreldes olen praegu näiteks 8 kilo kergem. Seda on päris palju, tavaline hooajaline kõikumine jääb mul muidu sinna 3-4 kilo piiresse. Kevad, makadaamiapähklitest loobumine ja veini asendamine veega mõjusid aga õnneks märgatavalt tulemuslikult ja nüüd võiks siis juba mõnda aega veel selles suvekaalus ka püsida, eks. Sellepärast ma ka neid Itaalias juurde söödud kilosid lugesingi.

Tjah. Muud trükimusta ja pikemat selgitamist kannatavat uudist vist ei ole. Tööl on juhtunud üht-teist põrutavat, aga sellest ei saa siin kõneleda. Kodus juhtus vahepeal selline põrutav lugu, et korterinaabri peres juhtus nukker õnnetus ja kuna ta tuli oma pojaga paariks päevaks siis kohe siia, paluti mul ajutiselt poliitilist varjupaika otsida. Hulkusin siis eelmisel nädalavahetusel poolteist päeva linna peal ja olin ühe öö kolleegi juures külas, et mitte kahel üliõnnetul hingel siin väikeses korteris jalus olla. Mõnes mõttes tekitas see ainult suuremat soovi omaette korter otsida, aga nüüd pole sellega jälle nii väga kiire, nii et eks ma siis ootan ja vaatan avatud meelel, mis kogu kupatusest edasi saab. Oi, ja see uudis ka veel, et Frantsuaa otsustas, et ta tahab "võtta" minu ja Eliane'i ja sõita sügisel üheks nädalavahetuseks Tallinna. See on küll peen värk! Oleme läbirääkimiste faasis, aga mind tabas juba ka väike paanika. Olge nimelt nii kenad ja tutvustage Tallinna gurmeerestorane ja luksusega harjunud inimestele näidata kõlbavaid kohti! Mm, mõni ülišikk ööklubi oleks ka hea varrukas varuks hoida. Teab keegi?

Muidu tekkis mul veel selline teoreetiline küsimus, et miks Luksemburgis kõik asjad hallitavad, aga näiteks ei kääri ega tilgasta? Saate aru, mul läks arbuus HALLITAMA. Eestis ei juhtuks seda kunagi, seal ta läheks käärima. Ja kõik muud asjad ka pidevalt hallitavad. Leiba ei jõua ma kunagi enne ära süüa, kui hallitus peale tuleb. Pluss piim ei tilgasta normaalselt, vaid läheb lihtsalt selliseks vedela kisselli laadseks paksuks asjanduseks. Ma ei julge poolikust karbist määrdejuustu ka enam pikemalt süüa kui paar päeva, sest see hallitus on veel sihke helevalge ka. Seda ei näe ju! Hmm... Päriselt, kas sellel on mingi selgitus?

Sellega lõpetangi. Kell on hiline ja eilsest mehisest magamisest hoolimata tahaks nüüd jälle põhku pugeda. Olge's tublid.

M.