Lõpuks on ilus lumine tali kätte jõudnud ja sellest johtuvalt mõtlesime eile, et läheks õige suusatama. Me oleks ju võinud eeldada, et esimesel mõnusalt lumisel nädalavahetusel on Jõulumäel kaos, aga noh... see lihtsalt ei tulnud meile õigel ajal pähe :-D.
Esiteks selgus, et kuigi meil siin Pärnus on piisavalt lund, siis metsas kattis see samblamättad vaevu ära. Suusatada sai seega ainult 1,1 km kunstlumeraja peal (millel oli muidugi täpselt üks klassikajälg ja siis vabatehnika rada) - ja seal oli otse loomulikult nii tihe liiklus, et hirmus kohe. Rada ise oli puhta jääs ja raja piirdevõrgud olid ka seal niimoodi jälje peal jalus, et sinna õnnestus korralikult sisse sõita. Böö... ja siis veel kõik need turbod, kes seal raja peal olid... Oh, mul oli kogu aeg tunne, et olen kõikidel jalus. Mulle meeldib suusatada (ja ujuda) küll, aga oma tempos, mitte nii, et mingid pägalikud ja vanamehed kogu aeg mööda tahavad. Siis on vägisi selline tunne, et peaks kiiremini tegema või neil jalust ära kraavi kargama, sest, olgem ausad, neis asjus, milles ma ise kiirem olen, käib mulle kah närvidele, kui mingi koba tüüp jalgu kakerdama tuleb. Ma mõtlen, et see on tõeline nõiaring - ma ei saagi paremaks suusatajaks, kui ma rohkem ei suusata, aga nii halb on, kui veel nii hästi ei oska ja kogu aeg kõikidel jalus ukerdan :S.
Päh, no igatahes, mul õnnestus 1,1 km peal esiteks kõige esimese laskumise pealt tulles raja peal lebavasse piirdevõrku kinni jääda ja kukkuda, siis järgmise jäätunud rajaga laskumise peal kurvist välja kraavi põrutada ning lisaks jääda jalgu umbes 50 superheas vormis vanamehele. Mõne käest sain ilmselt paari ringiga ära.
Pärast ühte ringi sai mul küllalt ja edasi jõin ma juba Jõulumäe kohvikus kakaod, kuni ema ja Varno veel paar ringi tegid :-D. Hale küll, ah?
Novat, aga nüüd jälle tõlkima...
Sau
M.
Esiteks selgus, et kuigi meil siin Pärnus on piisavalt lund, siis metsas kattis see samblamättad vaevu ära. Suusatada sai seega ainult 1,1 km kunstlumeraja peal (millel oli muidugi täpselt üks klassikajälg ja siis vabatehnika rada) - ja seal oli otse loomulikult nii tihe liiklus, et hirmus kohe. Rada ise oli puhta jääs ja raja piirdevõrgud olid ka seal niimoodi jälje peal jalus, et sinna õnnestus korralikult sisse sõita. Böö... ja siis veel kõik need turbod, kes seal raja peal olid... Oh, mul oli kogu aeg tunne, et olen kõikidel jalus. Mulle meeldib suusatada (ja ujuda) küll, aga oma tempos, mitte nii, et mingid pägalikud ja vanamehed kogu aeg mööda tahavad. Siis on vägisi selline tunne, et peaks kiiremini tegema või neil jalust ära kraavi kargama, sest, olgem ausad, neis asjus, milles ma ise kiirem olen, käib mulle kah närvidele, kui mingi koba tüüp jalgu kakerdama tuleb. Ma mõtlen, et see on tõeline nõiaring - ma ei saagi paremaks suusatajaks, kui ma rohkem ei suusata, aga nii halb on, kui veel nii hästi ei oska ja kogu aeg kõikidel jalus ukerdan :S.
Päh, no igatahes, mul õnnestus 1,1 km peal esiteks kõige esimese laskumise pealt tulles raja peal lebavasse piirdevõrku kinni jääda ja kukkuda, siis järgmise jäätunud rajaga laskumise peal kurvist välja kraavi põrutada ning lisaks jääda jalgu umbes 50 superheas vormis vanamehele. Mõne käest sain ilmselt paari ringiga ära.
Pärast ühte ringi sai mul küllalt ja edasi jõin ma juba Jõulumäe kohvikus kakaod, kuni ema ja Varno veel paar ringi tegid :-D. Hale küll, ah?
Novat, aga nüüd jälle tõlkima...
Sau
M.
tallinna ümbruses on siis paremad suusatusvõimalused, nii et võta aga suusad kaasa!
VastaKustutaKuna me oleme pigem pühapäevasuusatajad, siis on meie suusavarustus nii iganenud, et eelistame kasutada suusalaenutust. See on ühest küljest hästi piirav, sest rahulikumates metsades ja radadel ei pruugi neid olla. See on ka põhjus, miks me läksime Jõulumäele, mitte Raeküla metsa :D - ja miks ilmselt nii mõnigi Tallinna ümbruse terviserada kõne alla ei tule. Aga eelmisel talvel sai Kõrvemaal käidud, seal oli tõeliselt mõnus. Vähem künkaid ka, millest üles ukerdada...
VastaKustuta