Hõissa, pulmad. India moodi.

Kogu see nädalane reis kulges üleüldises plaanis siiski viperuste tähe all, kuigi ma ometi kenasti palusin, et seekord nõnda ei läheks. Kõik muidugi lõppes õnnelikult - selles mõttes, et iga viimane kui viperus läks lõpuks hästi ja keegi millegipärast ikka hoidis meid kogu aeg, aga igasugust närveldamist ja totrusi tuli ette küll rohkem kui raha eest. Ja kuni päris viimase hetkeni, nõnda, et veel viimasesse lennukissegi istudes polnud me kindlad, kas see üldse Tallinnas maanduda saab. Hmm. Kui keegi nüüd aga arvab, et ma viitsin need kohe siia kirja panna, siis lootke edasi. See on ikka tervet romaani väärt! Võib-olla nädalavahetusel! Seniks aga vaadake, kuidas ühes India pulmas tantsu löödi.