Oeh, tanane oo oli triangel. Ma pole saarast kaost ja korralagedust uheski lennujaamas veel nainud, mis tana oosel Kairos valitses. Asi selles koik, et puhapaeval keerati Euroopas kella, aga Egiptus on juba ammu suveajale ule lainud. Noh, kui me lennuki valjumise kellaaegu kinnitasime (kolm korda helistasime, et ule kusida), oeldi, et mis siis, et pileti peal on 2.10, tegelikult laheb 3.10. Noh, meie vaga ei uskunud ja hakkasime lennujaama minema ikka korraliku varuga. Noh, aga tee peal oli uks suur veoauto, mis vedas enda seljas mingit koppa voi kraanahakatist, umber kainud ja viierajalisest kiirteest oli tanu sellele lahti ainult kaks rida. Istusime tukk aega ummikus, aga joudsime ikka enne uhte lennujaama, motlesime ise veel, et kull meil aega on. Aga nii kui me esimesest turvakontrollist labi olime, sattus muidugi nii, et me valisime koige aeglasemalt liikuvama jarjekorra ja selleks ajaks, kui meile oli selgeks saanud, et see jarjekord uldse ei liigugi, olid ulejaanud jarjekorrad ka koik umbes (koigile oli telefonitsi oeldud, et lennuk valjub tund hiljem, aga tegelikult avastasid koik lennujaamas, et oige aeg on ikka 2.10) ja tagatipuks piletivaljastussusteem streikis ja teenindajad ei osanud sellega midagi peale hakata.
Oh jah. Saime lopuks siis kolmveerand kaks pardakaardid. Selleks ajaks oli ilmselge, et lennuk kell 2.10 siiski valjuda ei saa, liiga palju inimesi oli veel jarjekorras, aga kiire oli varavasse jouda ju ikka ja loputud turvatootajad muudkui kiirustasid veel takka - aga arvake ara, kas varavas oli ka loputu saba ja tunglemine ja jarts ja ootamine voi mitte? Ma parast nii needsin ennast, ma oleks joudnud vabalt kohvi ara osta ja sappa tagasi minna, aga no ei julenud ju ka pariselt...
No varavas siis... hakati inimesi bussidesse laskma. Topiti uks buss tais. Oodati kumme minutit. Buss ei liikunud kuskile. Tehti uksed uuesti lahti. Kasti inimestel valja minna ja teise bussi astuda. See buss soitis tuhjalt minema. Inimesed ootasid teises bussis kumme minutit. Neli bussi soitis tuhjalt terminali ette ja tuhjalt sealt minema ka. Nii. Lopuks saime meie ka bussi ja lennuki juurde. Mingil kummalisel pohjusel otsustati siis, et reisijad istekohtadel 20 ja edasi peaksid minema sisse lennuki eesuksest, samas kui eespool kahekumnendat rida istuvad inimesed peaksid minema sisse lennuki tagauksest. See paadis tohutu vastasseisuga umbes 19-20 pingirea kohal - keegi ei saanud enam edasi ega tagasi ja akrobaatikat tehti nii, et uhel hetkel lihtsalt koik need, kel oli onnestunud oma kohtadele jouda, lihtsalt hakkasid poolhusteeriliselt olukorra naeruvaarsuse peale naerma.
Ja siis istus minu korvale mingi egiptuse paar, kellel oli sules nii pooleteiseaastane tudruk. See titt rookis kui ratta peal pool lendu - ja kusjuures mitte valust ega mingist hadast, oh ei. Ta oli hullult roomus ja suu oli tal korvuni kogu aeg, aga siis uhel hetkel lihtsalt pistis huilgama nagu porsas aia vahel. Siis jai jalle vait ja vaatas naerul naoga ringi, aga kahe minuti parast jalle undas... Vanemad ei keelanud kah ja uleuldse. No hurraa. Nii vaikestega lendamisele tuleks tosised reeglid peale panna voi teha peredele eraldi klass voi midagi... Taiesti kohutav on kuulata kellegi loputut lougamist - ja eriti siis, kui ise hirmus vasinud oled ja tahaks rahus olla voi magada. Ma saan aru, et vanematele on lapsega randamine ka narvesoov ja raske ja puha, aga voora tite undamist kuulata on veel palju tuutum kui enda lapse oma, arvan ma. Ja viimasel ajal on mulle alati saarased just ette, taha voi korvale sattunud. Nuud Tallinnast Prahasse lennates oli mu selja taga uks laps, keda ema kogu aeg ules mu seljatoe peale upitas, kust see jompsikas siis peotaie juukseid mul korraga valja tombas. Ja uks koige katastroofilisem kord oli siis, kui mu selja taga istus umbes neljane jompsikas, kes kogu lennu jooksul jalgadega vastu oma esiistet tagus ja sihtis oma jalad tapselt sinna seljatoe ja istmepadja vahele, kust mu ahter tema tossuotsi vaga teravalt tundis ja mind tonksiti niimoodi kolm tundi. Isegi sòògiajal. Ma kull uritasin teha lapse isale selgeks, et kaskigu poisil see ara lopetada, aga isal oli paris poogen... Oh jah...
No igatahes, eluga joudsime me siiski Prahasse ja nuud on aeg ka peaaegu parajaks tehtud, tunni aja parast peaks teoreetiliselt hakkama lennukisse saama. Tanu taevale, siin C ja D terminalis on selline hea internetikohvik, mida asjatundmatu hing kuidagi margata ei oska, nii et siin on alati arvutid vabad ja tana pole siia enam kui kahe tunni jooksul uhtegi hingelist eksinud. Minul on hea meel - pakilisemad kirjad on vastatud saanud ja aeg ka samas parajaks tehtud... Hurraa.
Hasti, aga eks ma siis nuud lahen ja otsin oma kummalise seltskonna jalle ules. Monikord on mul kull eestlaste parast piinlik - ja seda eelkoige suhtumise ja rahakusimuste parast... Eile kaisime Niiluse ohtusoogikruiisil ja seal tehakse ju showd. Vaga hasti tantsiti ja tantsijad ja band kogu aeg kutsusid vaatajaid ules plaksutama. Kogu saal plaksutas ja nautis, aga ainsad, kes istusid kui kivikujud, olid eestlased. Ja siis toodi neile arve, kus oli kirjas, et jook on nii ja nii palju ja maksud juurde 12% on nii ja nii palju. Nemad muidugi maksid ainult joogi hinna, jattes maksud ja kogusumma uldse vaatamata. Kui ma siis hatta sattunud kelneritele appi laksin, olid meie omad veel pahased ka, aga et miks nad siis naitavad tseki peal, et joogi hind on see, kui sellele veel mingid maksud lisanduvad. Uhesonaga, nad tegid sellest, et kokkuvottes tuli neil umbes 10 krooni rohkem maksta, piinliku intsidendi ja tegid nagusid seal kovasti, jootrahast ei maksa raakidagi... No toesti, habi hakkas. Eriti sellisel maal, kus tegelikult peenraha pillutakse siia-sinna ja jootrahagi antakse koigile. Ja uleuldse nagi tsekk valja nagu ikka: rida joogi nimega, selle all rida, et maksud nii palju, selle all kriips ja koige all suurelt ja rasvaselt kogusumma. Selle peale andis ikka tulla, et maksta tseki algusest uks rida ara ja teist mitte... :D.
Uleuldises plaanis hakkasid nad reisi lopuks uksteisega ja minuga ikka natuke rohkem suhtlema ka.ja sulasid pisut ules, kuigi ma juba kahtlustasin, et ma ei hakkagi neist kunagi aru saama. Moosese mae otsas, mille raskused alati uhendavad, kaisid peale koige noorema tudruku koik ara ja parast seda oli,juba toeliselt uhtsust tunda. Isegi too 77-aastane proua kais tipus ara... On ikka sindrima kova tegija see madaam! Palju arksam ja elavam ja sportlikum kui nii monigi temast poole noorem olev hing. Muidugi, tema tegi mae otsas ka skandaali, sest uks beduiin peaaegu taris ta poolest maest ules, aga parast keeldus naine talle maksmast. Lopuks vist teised reisilised utlesid ise, et nad maksavad vanaproua eest siis ise, sest neil oli piinlik, aga selleks ajaks oli too beduiin ka nii puha viha tais olnud, et olla minema puhkinud kui punane kurat ja jaljetult kadunud... Oh jah.
Hasti, aga nuud on nii, et poole tunni parast algab pardaleminek ja ma kaon.
Pakaa,
M.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar