Ma kuulsin muide ükspäev eriti head vabandust, mis mulle praegu meelde tuli...
Põhjuseks, miks inimene lubatud ajal (hommikul pool üheksa) kohale ei ilmunud (ja üleüldse sõnagi lausumata - ta ei vastanud ka nimelt telefonile - tulemata jättis, mitte ainult ei hilinenud) ütles ta ise vabanduseks: "Ma viisin mantli eile õhtul keemilisse puhastusse, ma ei saanud tulla, mul oli nii kahju"
No daaaaaaaaa, nagu kui tobe saab veel olla?
Öelnud siis kohe, et uni oli magus ja ei viitsinud üles tõusta, aga mitte, et ma viisin mantli keemilisse puhastusse, ma ei saanud tulla...
Usun ma jeh, et ta kell kaheksa aknast välja passis ja kurvastas, et ta tulla ei saanud... Kolm tundi hiljem oli ta kohal küll. ILMA mantlita, kampsuni ja jakiga hoopis. Ja ilm oli täpselt samasugune.
Kuskil võiks mõistlikkuse piir ka olla!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar