pühapäev, 24. oktoober 2010

Selleks korraks viimane Etioopia post: pildipuru ja muud

Jah, kui pikaks ma seda ühte trippi ikka venitan? Jordaania koputab varsti uksele ja ma loen juba suurema hurraaga igasugust Lähis-Ida puudutavat kirjandust (noh, "Märk ja pitser" saab ka paralleelselt kohe läbi - seda ma enne Etioopiasse sõitu lõpetada ei jõudnudki. Muinasjuturaamat missugune, aga igasugust huvitavat taustinfot Etioopia kohta võib sealt siiski pisut tõepäraseks pidada). Seega - viimane aeg teemamuutuseni jõuda. Aga ühesõnaga, siin veel pildivariat, mis eelmistes postides kohta ei leidnud.


Bahir Dari lennujaam

Viljatud naised seotakse teatud usupühadel köie otsa ja lastakse kolm korda sellesse vetikavette. Pidada olema usu asi - kui piisavalt uskuda, jääb sellest rasedaks kah...

Kabel, kuhu naisi ei lastud... Diskrimineerimine! 

Nii tore seenemikk! Tegelikult on tegu Lasta mägede tüüpilise elamu tukuliga. Kahekordne tornlinnus sissepääsuga teisel korrusel... Vinge!

Ühe Lalibela kiriku sisemus... Peaigel Rafaeli kabel...

Seal saab veel mööda maa-aluseid käike ka kirikute vahel lonkida. Kottpimedas ja puha. Nii äge!

Otsin öömaja! Tegelikult on seal seina sees sellised tillukesed vanad nunnade kambrid, ma siis turnisin vaatama. Ja kus siis läks pildistamiseks - keegi ei paistnud kuidagi aru saavat, et päris raske on seal niimoodi kõlkuda...

Väga palju juurde ei saa võttagi!

Nii armas majake!

Üks Lalibela kirikutest.

Ka väga nunnu elamine

Külalistemaja TAEVAS. Teretulemast TAEVASSE!

Kõige parempoolsem on "fast internet café". Kolm järgmist on kunstipoed!

Nii seisab vesi taevas!

Supermarket!

Kõige ägedam Lalibela kirikutest - Püha Jüri oma!

Isegi need tulbad, mis peaks takistama autosid edasi sõitmast, olid Püha Jüri kiriku kujuga...

See on küll suursaavutus, et neil raamatukogu on. Ma muidugi ei näinud seal ühtegi hoonet, aga võib-olla oli see tõesti mõnes putkas siis...

Kui mõni kirjaoskaja kohal on, pannakse tahvlile kriidiga kirja, millal lennuk tuleb!

No veel üks Dorzede elevandihütt

Ja siis hütt kohalikuga ka...

Hirmus äge mööbel on seal alati!




Kätepesukoht 

Murside kodud!

Selliseid reljeefidega steele on neil ka paljudes kohtades põllu peal. Kas mingi kultuspaik või hoopis lahingutanner? Taevas teab, millal Etioopia arheoloogia sinnamaale jõuab, et päriselt sellised huvipakkuvad kohad läbi saadakse uuritud. Steeliväljad on muidu ka Etioopias kõik kogu kupatusega UNESCO maailmapärandi nimekirjas...



Katustel on neil hästi ägedad potid - mitte korstnaks, vaid selleks, et roovihkude otsast vett sisse ei tuleks...
 
Duširuum. Näete ikka, et kastekannuhoidjale on redeliga lavats - et sealt siis kallatakse vett kaela :-D

Ilusalong ja juuksuritöökoda! Kinni oli, neetud, muidu oleks lasknud endale sonksi pähe teha! Ja päris tõsiselt kohe!

See käis hotelli kohta! Ilmselgelt oli neil midagi sassi läinud ja "pulmadest" sai "rohimine".


Niipaljukest siis selleks korraks Etioopiast. Uued uudised juba Jordaania teemadel... Ja kui keegi tahaks tulla detsembris nädalaks Indiasse Kuldset kolmnurka avastama (Delhi, Agra ja Taj Mahal ning Jaipur), siis nüüd oleks umbes viimane aeg end üles anda!

M.

reede, 22. oktoober 2010

Etioopia lilled ja loodus

Loodus on Etioopias imeline: puhas ja (vähemalt vihmaperioodi järel) ka lopsakas. Kogu prügi läheb tavapäraselt taaskasutusse, nii et teeääred on puhtad ja midagi võõrast silma riivama ei jää. Kuigi... tuleb tõdeda, et eelmise aastaga võrreldes on päris palju kommipabereid ja tühje küpsisepakke käidavamatesse kohtadesse tekkinud. Ühele tüdrukule ma andsin karamelli ja tema muidugi viskas paberi sinnasamasse maha. Ma siis läksin tema juurde tagasi, noomisin teda ja tõstsin selle üles, pistsin talle pihku. Ta vaatas mind nagu kuu pealt kukkunut ja kui ma minekule pöördusin, lendas see paber minust mööda...

Etioopia on enamasti mägine maa, kõrgeim tipp jääb üle nelja tuhande meetri ja see on ka Aafrika kõrgemate tippude esikümnes. Paljud linnad on ka arvestatavatel kõrgustel - nii 2400-2500 meetrit üle merepinna. Oi, kus ma sain naerda - mul oli grupis üks pisut tõbine naine. Jõudsime siis meie oma retke kõige madalamasse kohta ja kohalik giid, kes tema pärast mures oli, ütles: "Tead, äkki tal on sellepärast halb, et me nii madalal oleme - ainult umbes 520m üle merepinna!" Ma hakkasin naerma ja teadustasin, kui kõrge täpselt on meie Suur Munamägi... Oi, Danieli nägu oleks sel hetkel pidanud ise nägema! Lihtsalt nii tore oli!

Etioopias on hästi palju igasuguseid endeemilisi liike - kõige rohkem küll linde, aga üksjagu ka loomi ja lilli. Sellistele on nime hästi raske leiutada. Ja üleüldse - grupijuhilt eeldatakse ju, et ta on ikka psühholoog, arst, loodusteadlane, keeleteadlane, tõlk, usuteadlane, sotsiaalteadlane, ornitoloog, mehaanik, baaridaam, kotikandja ja kõike muud ühes isikus... noh, ma võin julgelt öelda, et minu loodusteaduste külg jääb teiste tarkustega võrreldes üsna kesiseks. Ma ei tea pooli alljärgnevate asjade nimedest, sest no mis ma ikka inglitrompeteid, kallasid ja iiriseid pildistan - need olid liiga tuttavad! Pildistasin ikka selliseid asju, mille nime ma ei tea! Äkki saan targemakski veel... Ja mis siis, et ma nende nime ei tea, ilusad on nad sellegipoolest...


See lill õitseb neil ainult septembris-oktoobris ja kuna see langeb kokku nende Meskali pühaga, siis selle järgi lille nimetataksegi. Ilus, rõõmus kollane.

Lihtsalt... et näidata, kui rohelised - ja puhtad - on isegi linnatänavad.

Omo jõgi on see, mis seal paistab

See oli hirmus ilus lill, aga aru ma ei saanudki - üks ütles selle nimeks midagi, mis kõlas nagu düsenteeria, teine väitis, et see on kõrberoos...

Kaktus on end neile sisse söönud. Selliseid tavalisi kaktusi on nad endal kopliaedikuteks istutanud - hea, ei pea parandama ja loomad ei trügi üldse kohe läbi neist. Aga ühes Hameri külas oli täielik kaktusepuude salu.

Päike tõuseb, mitte ei looju! Jaa, isegi minul ei jää reisidel muud üle, kui enne kukke ja koitu jalule ajada end. Oi, ja Etioopias pole see üldse raske - teate, milline lärm seal öö otsa käib. Tähendab, inimesed magavad, aga linnud ja ritsikad lõugavad, koerad hauguvad, eeslid kisavad... hullem kui meil linnades!





Sorgo kasvab neil kõrgeks! Muidu... pissipeatus oli :-)

Tis Issat - Suitsevad Veed!

Temast ei tea ma üldse midagi

Papüüruspaadid, millistega sõitsid juba vanad egiptlased... Kas see tähendab, et seaduselaegas on Etioopias?



Otsi-otsi! Seal kuskil olen mina :-)



Need oranžid-punased aaloe lehtedega põõsad olid ka hästi ägedad...
 




Kustunud vulkaani kraatrisse oli järv tekkinud ja selle äärde tekitati kohvikukene. Milline imeline vaade sealt avanes!!!

Peale vihma oli savann nii lopsakas, et seal ringimüttamine oli päris kurnav kohe. Rinnuni rohus sebradele järgi jooksmine, ise ühtaegu rohu sees peidus olevatele kividele koperdades ja puuke endalt maha pühkides, polegi nii tark ettevõtmine, kui kohapeal tundus. Üks mees nägi isegi korralikku madu enda eest põgenemas... Aga elamus jälle missugune.

Rootsu otsas kasvavad okkalised kollased kanamunad

Noh, veel üks vaade Nech Sari rahvuspargile

Nagu ma ütlesin, peale vihmasid õitses kogu savann nii kaugele, kui silm ulatus.

Chamo järve kaldad on tegelikult hästi ilusad, mis siis, et pisut eluohtlikud

See pidada olema kaneel. Et niimoodi kauna sees... seemnetena. Huvitav, miks meil siis kaneelikoort hoopis kasutatakse? Muidu... humalal kasutavad nad ka lehti, mitte käbisid, ning osad hõimud ei joo kohvioast tehtud kohvi, vaid jahvatatud kohvilehtedest või kohvioa kestadest tehtud kohvi... Kas asi on lihtsalt selles, et nad kasutavad sama taime eri osa, või ongi kaneeli mitut sorti? Või äkki pole see üldse kaneel???

Hästi, aga ma hakkan nüüd vahelduse mõttes läbi lumetuisu hambaarsti poole astuma. Homme jälle...