laupäev, 20. oktoober 2012

Kroonprintsi pulmad

Meil olid siin nüüd kroonprintsi pulmad! Aasta suursündmus! Nii vägev ikka, et ma sain sellel ajal siin olla! Ma juba mõtlesin kevadel, kui kihlus välja kuulutati, et tahaks kangesti sellist üritust näha. Õnneks tuligi see lepingu pikendus ka :). Muidu oleksin ma juba täitsa mitu nädalat kodus tagasi olnud...

No tegelikult selles mõttes oli väike feil, et ma ei näinudki noorpaari. Reedel, kui nad linnas jalutasid, oli meil pikk reede. Täna pidid nad palee rõdule rahvast tervitama tulema, aga kuidagi oli mulle meelde jäänud, et see on kell 3 ja tegelikult oli kell 13. Pärast seda sõitsid nad kuulu järgi ka kohe ära pulmareisile. Reisi sihtkoht oli riigisaladus. Ajakirjanikud üritasid intervjuudes midagi välja pinnida, aga kuna pruut ei tohtinud sellest midagi teada, siis see vist jäigi pulmadeni saladuseks. Mina igatahes ei tea, kuhu nad sõitsid. Ühesõnaga noorpaari ma ei näinudki, küll aga tean seda, mis muidu linna peal toimus. Ja mis siis ikka, ega's sedagi vähe polnud.

Reedel oli siin siis see tsiviiltseremoonia päev. Selleks päevaks vist ei olnudki midagi erilist planeeritud, ainult vastuvõtud ja õhtusöögid. Pooled Euroopa siniverelised on siin ju kohal, neile ikka tuleb uhkeid vastuvõtte korraldada. Noja eile õhtul kohvikusse minnes sattusingi peaväljakul nägema, kuidas üks õhtusöök lõppes ning neid kroonitud päid pidulikult galalt lossi tagasi transporditi. See oli mu elu suurim šokk, sest, vaadake, neid viidi MIKROBUSSIDEGA! Minu meelest oli see tõeliselt kentsakas, kuidas nemad seal portikusel, fuajees ja koridoritrepi peal kõik rivis seisid, tiaarad peas ja tikk-kontsad all, ning mikrobussid aga saalisid seal maja ees. Igasse mikrobussi läks kaheksa kroonitud pead, härrasmehed aitasid pikkades õhtutualettides printsesse galantselt bussidesse ning rahvas vahtis pealt, suud ammuli. Mõnel proual, kellel oli selline... liibuvam kleit... oli päris keeruline bussi saada. Mõni paistis oma kingadega hädas olema ja ega tiaarad ähvardasid ka bussilakke kinni jääda. Ausõna, see oli maailma kõige naljakam vaatepilt! Ma tõesti ei kujuta ette, mis mõte sellel küll oli - ilmselt taheti niigi skeptilistele luksemburglastele selgeks teha, et kuningakoda on võtnud oma südameasjaks maksumaksjate raha kokkuhoidmise. IRW, samas oli see palee üldse ju mingi 300 meetri kaugusel. Aga ega see poleks üldse sünnis olnud, kui siniverelised oleks oma õhtutualettides mööda linna sinnapoole jalutanud. Viimati muurab mõni veel seal munakividel oma tikk-kontsa või koguni jala! Ei, seda küll vaja ei ole...

Enivei, ma tegin hulgim fotosid, aga seal rahva sees ja pimedas polnud mitte midagi toeks võtta ning kõik pildid on ehtsalt paparatsilikud - hägused ja kaugelt suumiga võetud, samuti puuduvad neil normaalsed värvid ja kompa on olematu. Aga ma mõne siiski panen siia, et teil ka naljakas oleks. Ma ei hakka neid sedakorda isegi kroppima ega midagi - nad on niigi udused, see teeks asja veel hullemaks. Olgu siis seekord selline paparatolik stiil. Eks paistab - kui hiljem emotsiooni lahtudes tundub, et need on väga inetud, eks ma siis võtan maha.


Näete tiaarat, näete jah? Seal kõrgemal on veel kaks.

Näete, et meil on 20 kraadi sooja õhtuti, näete jah?


Üks enam-vähem selge foto ka

Galantsus ei ole maailmast kadunud.



Kolm abstraktset tiaarat




Hästi, täna oli hommikul siis see kiriklik laulatus. Lehes oli mitu nädalat tagasi kirjas, et katedraal on "välja müüdud", st rohkem enam broneeringuid ei tehta. Hmpf, oleks ma siis alustuseks teadnud, et broneeringuid tehakse, oleksin võib-olla ise ka veel jaole saanud :). Kuigi tegelikult võib-olla poleks minusugust immigranti sinna lastudki, seda ju ka ei tea. Ega katedraal kummist pole. No igatahes pandi lihtsurelike jaoks Guillaume'i väljakule suur ekraan, kust siis sai tseremooniat jälgida ja pärast ka kordust vaadata. Samas kõrval oli lava, kus need kohalikud (st Luxi ja Belgia) suurimad staarid esinesid. Mina ütleks, et selline suht mõttetu taustamuusika oli - selline, mida muidu küll ei kuulaks, aga mis just otseselt ei häirinud ka. Täiesti silmapaistmatu ühesõnaga, aga ma peaksin silmaringi mõttes siiski kõrva taha panema, kes need kuulsad "staarid" siis täpselt olid.

Kell 13.00 oli siis rõdulehvitamine, mille ma õnnetult maha magasin. Kahuripaukude järgi hakkasin aimama, et midagi on nüüd valesti - olen vales kohas (sõin kodus hommikust :D). Aga tegelikult ma pärast ülekandest nägin, et sinna hertsogipalee ette olid kogunenud sellised massid, et ma polekski väga tahtnud sinna trügima minna. Näinud poleks vist ka suurt midagi. Vähemalt nii ma end lohutan. Aga no sellegipoolest. Mina nägin veel ainult purpurse sametiga ära ehitud rõdu. Noorpaar oli vist juba pulmareisile ära sõitnud.








Neid plakateid on meil töö juures ka iga 10 meetri takka :)

Lipuvärvides õhupallid

Äkki sõidab keegi lossist välja!


Pidulised

Patrioodid


Vahtkondlased olid ka tänaseks puhuks kõik habemed ette kasvatanud. Prints on ju neil siin sihuke habemik :)

No ja nüüd varsti sätin end ilutulestikule - pidin vahepeal koju fotokat laadima tulema ja kere oli ka heledavõitu. Aga pärast vaatan ilutulestiku ära (mu meelest on väga äge, et siin öeldakse, kus ilutulestik toimub, aga lehtedes on ka punkt-punktilt ära toodud, kust seda kõige parem vaadata oleks. Ühe sellise nimetatud rinnatise peal olid paar võimsate kaameratega fotograafi juba kella poole neljast passimas ja kohta hoidmas). Mm, muide, nad olid siin täna ka äärmiselt operatiivsed - see rõdutervitus oli ju kell 13.00, aga kell pool viis sain mina tänavalt juba trükisooja Luxemburger Worti eriväljaande, kus kaheksa leheküljetäit tänase ürituse (ja tualettide) fotosid. Väga äge! Kui nad siin tahavad, oskavad liigutada küll, kuigi enamasti ei suvatse üks tavaline luksemburglane küll kiirustada. Poemüüjad näiteks. Aga ma ju ei tahtnud ometi sellest rääkida :).

Selle tahtsin ka veel ära mainida, et mina olen veendunud, et luksemburglased on venelastelt või hiinlastelt ilma tegemise tehnika soetanud. Vahepeal oli siin ikka juba päris sügis, aga just reedeks läks soojaks ning meil on nüüd kaks päeva olnud ca 20 kraadi ning ilus päikeseline ilm. Fenomenaalne! Või no kui asi ei ole mingis peenes tehnoloogias, siis oli see küll kõigevägevama sõrm ja heatahtlikkusavaldus. Palju õnne, noored! See on hea märk!

Guillaume + Stephanie


Nüüd ruttu ilutulestikule!
M.


pühapäev, 14. oktoober 2012

Järje peal

No OK, ilusat ilma ei antud selleks nädalavahetuseks näpuotsagagi. Reedel oli küll veel päikeseline ja kuldne sügispäev, nii et käisin järjekordselt kõik linna orud läbi ja klõpsisin pilte, aga edasi on olnud hall ja vihmane. Seetõttu möödus suurem osa mu nädalavahetusest voodis. Peamiselt raamatuga, toiduga või magades. Kui ülimõnus see vahelduse mõttes oli. Sain kõigega järjele! Ainult väljasõidust ei saanud ilmselgelt asja - peamiselt sellepärast, et esiteks läks reedel kohvikus nii kaua, et ma ärkasin laupäeval kell pool kaks päeval ja siis oli juba hilja midagi sellist ette võtta - lisaks polnudki ma konkreetselt välja mõelnud, kuhu minna. Aga ma tegelikult üldse ei kahetse. Esiteks said nüüd kõik mustad asjad ära pestud, suveriided ära pakitud, vanadest ajalehtedest huvitavad artiklid välja lõigatud, kaks suvel Pariisist ostetud raamatukest läbi loetud, nõudemägi ära pestud, laud korda tehtud ja järgmiseks kaheks nädalaks plaanid sepistatud. Sõidan nimelt 27. oktoobri varahommikul viimase Ryanairi lennuga Eestisse, aga enne seda on vaja natuke nänni muretseda, korra tahan Metzi jõuda ja järgmisel nädalavahetusel on ka printsi pulmad, st üritused, kontserdid, ilutulestik jms. Aga jah, plaanidest kunagi hiljem. Nädalavahetusest veel nii palju, et kui ma täna veel särgid triigitud saan (mhmh, isegi mina olen mõningaid riideesemeid triikima hakanud!) ning vanapaberi ja klaasi konteinerisse ära viin, olen ametlikult kiituse ära teeninud. Mul on nii paberit kui ka taarat juba õige palju kogunenud, sest Schueberfoueri ajal olid konteinerid sealt Glacis' nurgast ära viidud ning ma pole nüüd viitsinud sinna uuesti vaatama minna, et kas need on ka tagasi. Ja ausalt, ega praegu ka väga ei viitsi, sest vihma sajab :). Aga no vaatame veel seda asja... Iseenesest tahaks need ka jalust ära saada.

Aga jah, lisaks mõnusale nädalavahetusele oli üldse väga tore nädal. Kolmapäeval käisime ühe töökaaslase sünnipäeva tähistamiseks restoranis härjasaba söömas ning edasi käisin kolm õhtut kohvikus. Neljapäeval küll lühidalt (aga sain isegi selle lühikese aja jooksul ühe toreda tüübiga tuttavaks), reedel seevastu eriti pikalt, sest üks ennasttäis Belgia tädi tegi alguses skandaali, kui Francois mu tema lauda istuma pani ("kes sa õige enda arust oled, et niimoodi kombetult meie eralauda tuled") ja kuna ma nägin esimest korda siin Luksemburgis NII ebaviisakat matsi, sain kerge šoki ja üritasin ülejäänud õhtu tuju paremaks saada, st jäin peaaegu sulgemiseni sinna. Laupäeval maandusid kohvikusse aga enam-vähem pooled inimesed, keda ma Luxis tean - kamp töökaaslasi ja pärast nende lahkumist ka iga viimane kui kohviku püsiklient, kellega ma muidu suhtlen :). Lõpuks olin kui kits seitsme heinakuhja vahel, et kellega siis nüüd jutustada. Kui pentsikult erimaigulised kõik need kolm õhtut olid. Ja rahvamassid olid igal õhtul pöörased, huvitav, mis küll lahti on?

Hoopis teisest ooperist - eile proovisin esimest korda elus magusat kartulit. Panin ühe fooliumi sees ahju ning tegin endale mundris ahjukartuli. Issand, see on ikka VÄGA magus. Ma ei saaks öelda, et see mulle ei maitsenud, aga järgmine kord tuleb hoolikamalt mõelda, mida sellega süüa, sest praeguse komboga oli see küll pisut liiga läila. Ei sobinud nagu, sest täitsin selle ära tomatis ubadega ja need olid ka suti magusapoolsed. Mm, mis veel? Värskete viigimarjade hooaeg on ka veel. Kuramuse head on. Ostsin just jälle kaks karpi, nüüd on üks juba peaaegu otsas. Need on ikka palju paremad kui kuivatatud viigimarjad!

Hästi, aga aitab. Mõte sai praegu otsa ja kõht läks tühjaks. Lähen teen sibulasuppi!
M. 

laupäev, 13. oktoober 2012

Kolm küsimust ititarkadele

Kui mul on videofail ja .srt fail, siis kas ma saan need kuidagi niimoodi plaadile kirjutada, et supakaid näeks ka kõige tavalisema DVD mängijaga ja et need hakkaksid automaatselt mängima? Kui saab, siis mida selleks vaja on? Ja kas ma ka oskaksin seda teha või?

Aitäh kõikidele itigeeniustele juba ette :D
M. 

reede, 12. oktoober 2012

Pseudoprobleem

Mul on nüüd probleem. Tahaks homme kuskile sõita, aga mõistus on otsas - ma lihtsalt tõesti ei tea, kuhu. Põhikriteeriumiks on sõiduaeg (ühistranspordiga) - see koht ei tohiks olla kaugemal kui 3 sõidutundi. Häda on selles, et ma olen kõik sellised suuremad kohad justkui ammendanud. Väikesi kohti on küll veel mõttes, aga homme tahaks sõita just kuskile ägedasse suuremasse kohta, mitte mingisse külla ühte asja vaatama. Tulles tegin endale küll nimekirja kohtadest, mida tahaks näha, aga olen nendest läbi käinud väga üksikud, sest valitud said nii pärapõrgus olevad tundmatud paigad, et neisse minekuks kuluks ühele otsale vähemalt 4-5 tundi. See tähendab tingimata ööbima jäämist, aga kuna enamik neist kohtadest on ka üsna väikesed (st kuulsad ühe konkreetse asja poolest), siis ei ole see just kõige innustavam. Ja homme ei taha ma ka kuskile ööbima jääda. Tahan vara minna ja õhtuks tagasi jõuda, et kohvikusse minna. Seega on mul vist ainult järgmised valikud:

Trier (tahaks midagi uut, aga no poodides pole ka ammu käinud)
Saarbrücken (pidavat olema tööstuslik ja ebaatraktiivne linn, aga no poodides pole ka ammu käinud)
Köln (on seal midagi ilusat, mida ma veel avastanud ei ole?)
Brüssel (tahaks midagi uut, pisut liiga kaugel vist ka)
Colmar (mm, pisut liiga kaugel vist)
Liège (mm, pisut liiga kaugel vist)
Esch (tahaks midagi suuremat)
Thionville (tahaks midagi suuremat)
Metz ja Nancy ei lähe arvesse, nendes olen hiljuti mitmeid kordi käinud :)

Ehk on mul midagi kahe silma vahele jäänud? Kes teab?

Matkata ei viitsi - tahaks nati poes käia, nati ilusaid vaateid ja sügist nautida, pilti teha ja linnas jalutada, sest ilusat ilma lubatakse.

Ideid?

pühapäev, 7. oktoober 2012

Luksemburgi uudiseid

Sellest ei saa ma endiselt aru, kuidas aeg niimoodi lennata saab, et juba on oktoobri esimene nädal ka möödas, aga hea küll. See selleks. Paar ülestähendust siis:

Kahe nädala pärast on Luxis kroonprintsi pulmad. Euroopa viimane vallaline kroonprints võtab endale naiseks ühe Belgia krahvinna. Tõotatakse suurt pidu ja puha. Nemad on ka esimesed, kelle tsiviillaulatus toimub raekojas - selleks puhuks otsustasid nad paleest jala raekotta marssida ja uhke rongkäigu korraldada. Kõik Luxi ja Belgia suurimad staarid kutsutakse kontserte andma (ma polnud neist ühestki midagi kuulnud) ning kõik baarid ja peokohad võivad erandkorras olla lahti kella kolmeni öösel. Voh nii! Ma mingil hetkel mõtlesin, et läheks selleks nädalavahetuseks Pariisi, aga ei - sellist suursündmust tuleb ikka vaatama jääda.

Linnas toimuvad praegu mingisugused filmivõtted. Parkides ja MUDAMi taga ja igal pool sellistes kohtades on hulgim varustust laiali laotatud ja igal pool on suured hoiatavad sildid, et ettevaatust, võtted! Väga intrigeeriv - ma kohe tahaks seda filmi näha. Siiani pole ma Luxi filmikunstiga kokku puutunudki... Huvitav, mis selle filmi nimi ka saab olema?

Kuu või paar tagasi avati lõpuks ka vähemalt eelmisest aastast saadik remondis olnud tammetõrumuuseum. No see seal MUDAMi taga. Sinna saab nüüd selle uudsuse tõttu kolm kuud tasuta sisse ja eelmisel nädalavahetusel sai meil seal Helle ja Williamiga ära käidud. Väga tore oli! Põhimõtteliselt oli see natuke nagu Luxi vanema sõjaajaloo muuseum - oli mundreid ja saableid ja kaarte, oli uhke auditoorium, igasuguseid interaktiivseid elektroonilisi vidinaid ning vahva ajutine näitus ka. Soovitan soojalt!

Järgmisest aastast hakkab siin toimima mingisugune ühisautode süsteem, mida praegu hoolega tutvustatakse. Põhimõtteliselt on iva selles, et linn teeb autorendiettevõtte ja seal saab iga autojuhilubadega luksemburglane endale konto teha (umbes nagu nende rataste jaoks). Ma ei tea, mis siin elavatest väljamaalastest saab. Aga no pmst on nii, et kui inimesel on autot vaja, siis ta lihtsalt paneb endale veebis või telefonitsi seal auto kinni ja läheb võtab. Üks "peatus" tuleb vist suisa Guillaume'i platsi ja hertsogipalee vahepeale, seal on igatahes praegu sellekohased infotahvlid üleval. No ja siis sõidad ära, viid auto endale sobivasse kohta tagasi ning kuu lõpus tuleb arve koju. Pidada olema mõistliku hinnaga, linn tasub kindlustused ja hooldus- ja remonditööd jne jne jne. Kui sõitmist on harva, siis pääseb niimoodi õige lihtsalt. Suht hea variant, ütleks mina - olen kahe käega poolt. Aga ma ei saa hästi aru, mis eristab seda ettevõtmist autorendiettevõtetest? Linnakeskne asukoht?

Mõned puud on täitsa värviliseks läinud. Täna oli ilus päikeseline ilm ka ja lausa lust oli õues olla. Käisin natuke linna peal ja pargis rattaga sõitmas. Ilus kuldne sügis oli. Enam ei ole nii külm ka. Saab veel õhukese nahktagiga käia ning sallid-kindad viskasin jälle kappi tagasi. Mmmmmõnus!

Eelmisel nädalavahetusel oli Luxis ka Oktoberfest. Õigupoolest oli see kuskil Hesperange'is. Ma kuulen selliseid asju ju alati Dior Homme'i käest - temal on kõik teada. Tuli välja, et see olevat pidanud reedel algama, aga millegipärast polnud seal reede õhtul midagi toimunud, nii et kell pool üks olla tema juurde terve hulk Baierimaa siniruudulistes kleidikestes tüdrukuid ja traksipükstes mehi sisse vajunud. Laupäeval oli Hesperange'is seevastu ilmselt tõeline möll, pühapäeva päeval ka - I-punktist öeldi isegi hoiatavalt, et sinna ei pruugi sissegi pääseda. Enivei, meie jõudsime Hellega sinna lõpuks pühapäeva õhtuks - siis oli rahvast vähe, kogu suur telk oli suht ära lagastatud, aga bänd mängis ikka ja lõbus oli ka. Kui kunagi pildid sorteeritud saan, siis näitan! Hihii, see "Ed" sealt kohvikust oli ka seal - põlvpükses ja traksidega ja puha.

Sel nädalavahetusel oli Dior Homme'i sõnul seevastu muuseumide öö. Mina ei lugenud seda kuskilt välja, kuigi olen nüüd jälle hoolikamalt ajalehtedel silma peal hoidnud. Mu ukse alla on ilmunud üks lehejagaja, nii et nüüd saan juba enamikel hommikutel lehe pihku. Varemalt ei viitsinud ma hakata sellepärast haaki tegema (siis oli jagaja ainult teisel pool ristmikku), seepärast jäi leht enamasti lugemata. Aga see muuseumide öö tuli välja nii, et eile õhtul oli kohvikus ka väga pentsik rahvas - seal käis igavesti palju noori ja ühed hispaanlased tulid kohe nagu terve turismigrupiga. Terve kohvik sai neist paugupealt täis, viimased ei mahtunudki uksest sisse ning siis oli kõvasti tegemist, et kogu rivi aru saaks, et nüüd on vaja ümberpöörd teha. Francois siis mõtles ja meenutas, kuni tuli selle muuseumide öö peale. Ahjaa, aga muide, see Manila laul, mis mul kinnisideeks on saanud... Ma palusin eile Francois'd, et ta mulle need sõnad üles kirjutaks. Ta ütles, et oota, ma tulen kohe tagasi. Ja siis tõi ta mulle köögist köidetud asjanduse, millel peal kiri "Dem Fernande sain Lidderbuch". Seal on kõik kõige tähtsamad Luxi laulud sees, sh Manila, see tiptop laul, Kättchen-Kättchen, keedujuustu laul jne jne jne. Laulik pisteti mulle pihku koos soovitusega sõnad järgmiseks korraks ära õppida, aga lisati, et tal pole seda tagasi vaja. Noja nüüd on mul LÕPUKS kõik Luxi kõrtsilaulude sõnad olemas! Aafrikas on, muide, põletav päike, aga muus osas on mul siiski vaja järgmine kord Francois'd grillida, sest need letseburgikeelsed sõnad polegi kirjapanduna nii arusaadavad...

Üldse oli eile esimene kord üle pika aja, kui ma jälle üksinda kohvikus käisin. Vahepeal olin kuidagi tõbine ja siis polnud Nublu pärast tuju ja siis Hellega küll eelmisel nädalavahetusel ühe korra käisime, aga üleeile olin ma lihtsalt omadega täiesti kutu ja... Nii ta läks. Samas eile olin lõpuks juba nii kannatamatu, et närisin küüsi ja ootasin, et õhtu kätte jõuaks - nii tahtsin juba minna. Ja üle mõistuse tore oli! Muu hulgas võitsin ühe kihlveo, mis seisnes vaidluses, kas selle kõikse kuulsama hällilaulu autor on Brahms või Schubert. IRW. Järgmine kord on dringid Jukka kulul :).

Ahjaa, ja neljapäeval oli meil väga äge finantskoolitus - üks finantsinspektsiooni esindaja pidas meile terve päeva loengut. Mulle väga meeldis! Räägiti suhteliselt üldist juttu ja selgitati kogu seda süsteemi, kusjuures täiesti arusaadavalt ja väga elavate näidetega. Muu hulgas jagati soovitusi selle koha, milliseid finantstooteid valida ja kuhu vajadusel investeerida (aga üldiselt jäi mulje, et niikuinii saad vastu pükse, nii et pigem pole sellel vist mõtet :D). Ma sain ometi aru, mis imeasi on lühikeseks müük. Ja kuigi ma ei taipa, miks peaks mõni normaalne inimene tahtma teha SWAP-tehingut ja kellegi teisega oma intressimäärad ära vahetada, siis nüüd tean ma muu hulgas ka seda, mis imeloom see on :). Maailm on jälle natuke loogilisem.

Vot, aitab küll. Nädalavahetus on möödas. Mul on vaja veel nädala jagu riideid ära triikida ja katsuda siis mõistlikul ajal magama jääda. Arvestades, et ärkasin mõlemal päeval nii poole ühe paiku, saab see olema katsumusterohke. Aga hüva, küll õnnestub! Head uut nädalat!

neljapäev, 4. oktoober 2012

Kirchbergi öö

Tookord, kui mul võtmed tööle jäid...






Seda va kuud ei pannud ma alguses tähelegi, aga see jäi kole eredalt pildi peale! Ei olnud veel päris täis, aga ega palju puudu ka polnud. 






esmaspäev, 1. oktoober 2012

Seenelkäik Luksemburgi moodi

Helle käis mul sellel nädalavahetusel ka külas. Õigupoolest tuli William ka, aga kuna temal oli laupäeval äärmiselt oluline jalkamäng, siis tema tuli ainult pühapäevaks. Helle seevastu tuli juba laupäeva hommikul ning jäi esmaspäeva hommikuni. Meil oli igasuguseid asju plaanis - ja kuna nemad kolivad juba kuu lõpus Nancyst ära Berliini, siis oli viimane aeg mõned plaanid teoks teha. Mine tea, millal me üldse järgmine kord näeme. Millalgi kindlasti, aga naabrinaiste põli saab kohe-kohe läbi. 

Novat, üks mõte oli seenel käia. Esialgu paistis, et ilm ei anna meile selleks võimalust, sest terve nädal otsa kallas vihma ning oli kole. Aga siis otsustas ilm reedel kardinaalselt muutuda ja terve nädalavahetus oli ilus, päikesline, soe ja mõnus. Mina soetasin endale Luxi matkaradade raamatu - sellise, kus on 171 matkarada, igaüks eraldi lehe peal ning neil on seal siis kaardid, selgitused, pildid ja särgid-värgid kõik juures. Vaatasime sealt ühe metsasema raja välja, võtsime laupäeval paar kilekotti ja väikesed noad kaasa ning põrutasime metsa. Mitte nagu Eestis - ma käisin samade teksadega, millega ma eelmisel päeval tööl käisin. Trennitossud olid jalas ja puha, ei mingit kummikute, dressipükste ja pearäti teemat - need atribuudid kahjuks puudusid :). Enivei, see välja valitud rada ei olnud üldse kaugel, sõitsime vist kümme minutit Echternachi poole, kobisime kuskil Waldhaffis bussist maha ning leidsimegi metsaraja. 

Alguses oli see seente jaoks kaugelt liiga korralik:



Või noh, õigupoolest oli seeni teepervel küll - igavesti pikad ja vibalikud olid teised. Aga no meil oli ikka kena pool rada juba läbi käidud, kui esimese söögiseene leidsime. Me ilmselgelt kammisime raja kõrvalt metsa ka kõik läbi, eks, aga siin oleks tõesti mükoloogi olnud tarvis. Kõik seened olid puhta võõrad ja sitaseene nägu! Kui lõpuks ühe pilviku leidsime, kandsime seda tund aega kilekotis kaasas ja kujutasime ette, kuidas me seda uhkes üksinduses kupatama hakkame. 


See pilvikupoja tuli mulle iseenesest koos juurega pihku. Aga ma eelmisel aastal lugesin kuskilt, et seeni peabki siin juurtega üles võtma. Et muidu ei saa neid pärast õigesti tuvastada!

Terve mets oli täis lillasid seenekesi, mis nägid välja väga vahvad!



Selliseid kollaseid kriipsujukusid oli ka palju

Kas keegi teab, kas neid libakukekaid ka süüakse?


Mu meelest on nii äge, et kärbseseenele on tordipritsiga tehtud beseed külge kleebitud!

Seenepits





Sirmik või tindikas?



Poole tee peal jäime jahmunult seisma. Leidsime mingisuguse pühapaiga!




No ja enam-vähem seal hakkasime päris seeni ka leidma: saime paar puravikku ja kaks kamalutäit kollaseid pilvikuid. Ja teate nalja? Ega me siis ei viitsinud nendega enam midagi ette võtta. Puhastasime need kõik kodus küll ära, kupatasime pilvikud ka ära ja puravikudki said praetud. Aga kõht oli meil mõlemal nii täis, et söömiseni me laupäeva õhtul ei jõudnud. Pühapäeval plaanisime teha seenepirukat, aga selleni me ka ei jõudnud. Ja täna rändasid need suure vaevaga metsast üles otsitud pilvikud ja lusikatäis praetud puravikke prügikasti, sest mulle on kuidagi mulje jäänud, et seened ei seisa kaua... Aga no vähemalt oli metsas tore! Seeni ongi kõige toredam just korjata!

Metsa ainus päris korralik puravik!


Hästi naljakas oli see, et siin sõid seeni hiigelsuured sitasitikad, mitte teod või ussid. Selle puraviku jala seest tuli välja kolm-neli sitasitikat ning ühe avastasime veel kodus seeni puhastades seenejala seest õndsalt magamas. Väga võigas oli!



Saak 1

Saak 2

Ja sellise sildi alt läksime metsa! Ma küll mõtlesin, et huvitav, mis geneetiliselt muundatud seened meid ees ootavad, aga pärast luges Helle kuskilt välja, et sealkandis aretatakse loomi. Kitsi vist, neid oli seal terve aedikutäis...