No OK, ilusat ilma ei antud selleks nädalavahetuseks näpuotsagagi. Reedel oli küll veel päikeseline ja kuldne sügispäev, nii et käisin järjekordselt kõik linna orud läbi ja klõpsisin pilte, aga edasi on olnud hall ja vihmane. Seetõttu möödus suurem osa mu nädalavahetusest voodis. Peamiselt raamatuga, toiduga või magades. Kui ülimõnus see vahelduse mõttes oli. Sain kõigega järjele! Ainult väljasõidust ei saanud ilmselgelt asja - peamiselt sellepärast, et esiteks läks reedel kohvikus nii kaua, et ma ärkasin laupäeval kell pool kaks päeval ja siis oli juba hilja midagi sellist ette võtta - lisaks polnudki ma konkreetselt välja mõelnud, kuhu minna. Aga ma tegelikult üldse ei kahetse. Esiteks said nüüd kõik mustad asjad ära pestud, suveriided ära pakitud, vanadest ajalehtedest huvitavad artiklid välja lõigatud, kaks suvel Pariisist ostetud raamatukest läbi loetud, nõudemägi ära pestud, laud korda tehtud ja järgmiseks kaheks nädalaks plaanid sepistatud. Sõidan nimelt 27. oktoobri varahommikul viimase Ryanairi lennuga Eestisse, aga enne seda on vaja natuke nänni muretseda, korra tahan Metzi jõuda ja järgmisel nädalavahetusel on ka printsi pulmad, st üritused, kontserdid, ilutulestik jms. Aga jah, plaanidest kunagi hiljem. Nädalavahetusest veel nii palju, et kui ma täna veel särgid triigitud saan (mhmh, isegi mina olen mõningaid riideesemeid triikima hakanud!) ning vanapaberi ja klaasi konteinerisse ära viin, olen ametlikult kiituse ära teeninud. Mul on nii paberit kui ka taarat juba õige palju kogunenud, sest Schueberfoueri ajal olid konteinerid sealt Glacis' nurgast ära viidud ning ma pole nüüd viitsinud sinna uuesti vaatama minna, et kas need on ka tagasi. Ja ausalt, ega praegu ka väga ei viitsi, sest vihma sajab :). Aga no vaatame veel seda asja... Iseenesest tahaks need ka jalust ära saada.
Aga jah, lisaks mõnusale nädalavahetusele oli üldse väga tore nädal. Kolmapäeval käisime ühe töökaaslase sünnipäeva tähistamiseks restoranis härjasaba söömas ning edasi käisin kolm õhtut kohvikus. Neljapäeval küll lühidalt (aga sain isegi selle lühikese aja jooksul ühe toreda tüübiga tuttavaks), reedel seevastu eriti pikalt, sest üks ennasttäis Belgia tädi tegi alguses skandaali, kui Francois mu tema lauda istuma pani ("kes sa õige enda arust oled, et niimoodi kombetult meie eralauda tuled") ja kuna ma nägin esimest korda siin Luksemburgis NII ebaviisakat matsi, sain kerge šoki ja üritasin ülejäänud õhtu tuju paremaks saada, st jäin peaaegu sulgemiseni sinna. Laupäeval maandusid kohvikusse aga enam-vähem pooled inimesed, keda ma Luxis tean - kamp töökaaslasi ja pärast nende lahkumist ka iga viimane kui kohviku püsiklient, kellega ma muidu suhtlen :). Lõpuks olin kui kits seitsme heinakuhja vahel, et kellega siis nüüd jutustada. Kui pentsikult erimaigulised kõik need kolm õhtut olid. Ja rahvamassid olid igal õhtul pöörased, huvitav, mis küll lahti on?
Hoopis teisest ooperist - eile proovisin esimest korda elus magusat kartulit. Panin ühe fooliumi sees ahju ning tegin endale mundris ahjukartuli. Issand, see on ikka VÄGA magus. Ma ei saaks öelda, et see mulle ei maitsenud, aga järgmine kord tuleb hoolikamalt mõelda, mida sellega süüa, sest praeguse komboga oli see küll pisut liiga läila. Ei sobinud nagu, sest täitsin selle ära tomatis ubadega ja need olid ka suti magusapoolsed. Mm, mis veel? Värskete viigimarjade hooaeg on ka veel. Kuramuse head on. Ostsin just jälle kaks karpi, nüüd on üks juba peaaegu otsas. Need on ikka palju paremad kui kuivatatud viigimarjad!
Hästi, aga aitab. Mõte sai praegu otsa ja kõht läks tühjaks. Lähen teen sibulasuppi!
M.
Aga jah, lisaks mõnusale nädalavahetusele oli üldse väga tore nädal. Kolmapäeval käisime ühe töökaaslase sünnipäeva tähistamiseks restoranis härjasaba söömas ning edasi käisin kolm õhtut kohvikus. Neljapäeval küll lühidalt (aga sain isegi selle lühikese aja jooksul ühe toreda tüübiga tuttavaks), reedel seevastu eriti pikalt, sest üks ennasttäis Belgia tädi tegi alguses skandaali, kui Francois mu tema lauda istuma pani ("kes sa õige enda arust oled, et niimoodi kombetult meie eralauda tuled") ja kuna ma nägin esimest korda siin Luksemburgis NII ebaviisakat matsi, sain kerge šoki ja üritasin ülejäänud õhtu tuju paremaks saada, st jäin peaaegu sulgemiseni sinna. Laupäeval maandusid kohvikusse aga enam-vähem pooled inimesed, keda ma Luxis tean - kamp töökaaslasi ja pärast nende lahkumist ka iga viimane kui kohviku püsiklient, kellega ma muidu suhtlen :). Lõpuks olin kui kits seitsme heinakuhja vahel, et kellega siis nüüd jutustada. Kui pentsikult erimaigulised kõik need kolm õhtut olid. Ja rahvamassid olid igal õhtul pöörased, huvitav, mis küll lahti on?
Hoopis teisest ooperist - eile proovisin esimest korda elus magusat kartulit. Panin ühe fooliumi sees ahju ning tegin endale mundris ahjukartuli. Issand, see on ikka VÄGA magus. Ma ei saaks öelda, et see mulle ei maitsenud, aga järgmine kord tuleb hoolikamalt mõelda, mida sellega süüa, sest praeguse komboga oli see küll pisut liiga läila. Ei sobinud nagu, sest täitsin selle ära tomatis ubadega ja need olid ka suti magusapoolsed. Mm, mis veel? Värskete viigimarjade hooaeg on ka veel. Kuramuse head on. Ostsin just jälle kaks karpi, nüüd on üks juba peaaegu otsas. Need on ikka palju paremad kui kuivatatud viigimarjad!
Hästi, aga aitab. Mõte sai praegu otsa ja kõht läks tühjaks. Lähen teen sibulasuppi!
M.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar