NOEMTAVJM

Nüüd ma pole jälle nii kaua kirjutanud, et justkui ei oskagi enam millestki rääkida :). Elu on tore, elu on lill. No hea küll, vahepeal on külm tuul ja vahepeal tuleb punn ja vahepeal ei saa hommikul voodist välja ja vahepeal tekib tunne, et ma olen jälle oma elu nii minutist minutini ära organiseerinud, et tahaks nüüd pooled asjad uuesti vahelt ära korjata ja iga asja aeglasemalt nautida ja natukene omaette vaikselt nurgas istuda ja seedida ka. Aga sellegipoolest on elu lill :). Mõelge, lumi tuli maha! Ma pole vähemalt kaks aastat korraga nii palju lund näinud! Ja mul on terve kuhi eestikeelseid lugemist ootavaid raamatuid, mida ma olen saanud raamatupoe käepärasuse tõttu niimoodi tasapisi varuda, et valingi need, mis kõige rohkem huvitavad – ei pea kiiruga midagi enam-vähem okeid ära haarama!

Ostsin uue fotoka, Pentax K-3 II mudeli. Selgub, et vanal said ettenähtud klõpsud täis ja avamootor ütleski kohe üles. Selle väljavahetamine oleks maksnud vähemalt poole fotoka algväärtusest ja aparaat ise on ka päris mitu aastat päris põhjalikult trööbata saanud, nii et selline põhjalik remont ei tundunud mulle asja väärt olevat. Mine tea, millal siis järgmine asi tuksi läheks. Ostsin siis hoopis uue kaamera ja nüüd silitan teist hellalt :). Pildistama ei ole eriti veel jõudnud, kui nüüd välja arvata laupäeval tilkuva räästa all tilkade püüdmine. Aga esialgu piisab fotoka hellitamisest ka :).

Eelmine nädalavahetus käisime emmega loomaaias jääkarusid vaatamas. Ja siis nädal varem käisin heas seltskonnas Rakvere teatris :P. Pärast ostsin vaadatud tüki ajendil „Mäeküla piimamehe“ ja mõtlesin selle lõpuks siis läbi lugeda (keskkoolis valisin ma vist selle asemel midagi muud või ei olnud see meil üldse kohustuslikus kirjanduses). Aga, jummel, küll see Vilde on alles keerulisi lauseid mõistnud teha! Kohe kuidagi ei edene! Pooled sõnad on ka takkapihta tundmatud... Ikka tõesti harjumatult raske on lugeda! Ei, ma pooleli ei jäta, aga võtan natuke rohkem hoogu :).

Magamistuba on mul nüüd sisustatud, aga kassile ei meeldi. Oli teine eelmisel nädalal kohe kätte võtnud ja mu uue voodi täis kakanud! Ma üritasin teda siis kõvasti häbenema panna, ehk ta lihtsalt ei jaganud matsu välja, et ta ise tahab ka seal ju koos minuga magamas käia. Vaatame, kas andis tulemusi.

Tööl on endiselt eksootiline ja põnev. Tegelen peamiselt teiste suunamisel ettevaatlikult mitme novembris toimuva ürituse organiseerimisega ja hoian pöialt, et need hästi välja kukuksid. Jube huvitav on ka igapäevaselt näha, et dokumendid, mis minu käest Luxis läbi käivad, on tegelikult päris eluga seotud! Sahharovi auhind ei olegi lihtsalt DV-fail, vaid nüüd ma olen oma silmaga näinud päris elusat kunagist Sahharovi auhinna laureaati! LUXi filmiauhinna kandidaadid on minu jaoks seondunud siiani lihtsalt äärmiselt ülespuhutud sõnakõlksudest koosnevate jaburate sisukokkuvõtetega, aga, näe, selleaastaseid filme näen ma nüüd hoopis uue nurga alt! Tõenäoliselt näen filmegi! Ei, ülihuvitav on samu asju hoopis teise nurga alt käsitleda... 

Ahjaa, Naira otsustas spontaanselt, et tuleb mulle paari nädala pärast külla. Temal olevat ka juba mitu aastat tohutu Tallinna igatsus peal, aga kuna tal nüüd on kõik sugulased ka Eestist ära kolinud, ei ole tal siin olnud kedagi külastada ja seega pole olnud ka põhjust tulla. Nüüd aga saab ta ka juhust kasutada ja minule ruttu külla sõita. Väga tore, mul on hea meel! Kui ta kevadel mehega Luxis käis, ei saanud mina nendega oma jala tõttu väga palju ringi tatsata, nii et korralikult laterdada me justkui ei saanudki. Nüüd tuleb siis uus võimalus :P. 

Vot. Aga siia ma nüüd panengi selleks korraks jälle punkti. Vaja tubliks hakata ja trenni minna. Jõusaali vist, mitte ujuma. Selliste ilmadega ei tõmba nagu kuidagi enam basseini, pigem kuivematesse ja soojematesse kohtadesse... :).

Järgmise korrani!

M.