Kuidas küll elati enne Google'it?

See on selline retooriline küsimus. Saab ka täitsa ilma. Kogu aeg enne saadi. Vajadusel saaks nüüd ka. Minuealised ja vanemad vähemalt :). Noorematest väga ei usu. Mina mäletan muidu küll veel seda aega ka, kui välismaal käidi gruppidega nii, et inimesed ajasid võõras linnas bussiekskursiooni tehes kaardi pealt näpuga järge, tegid broneeringuid faksiga, lugesid sihtkohtade tundmaõppimiseks läbi vähemalt seitse(teist) raamatut ja jätsid kujutlusvõimele ja improviseerimisele arvestatavalt ruumi. Aga no sellegipoolest - lihtsalt geniaalne on see, et interneti abiga saab välja guugeldada kõik täiesti võõras linnas eluks vajaliku, nii et kohale jõudes ei olegi vaja õnnetult tänavanurgale seisma jääda ja eluga tutvuma hakata. Päev-poolteist korralikku guugeldamist ja ma olen üsna hästi kursis sellega, kust, kui sageli ja mis kell läheb lennujaamast linna suunduv buss, kust saab laetavat bussikaarti osta, palju pilet maksab, kui mitu meetrit on mul vaja kohvriga bussipeatusest võtmete asukohani kõndida, kuidas ma saan sealt feriale, kus hiigelsuurel väljakul mulle vajalik bussipeatuse post täpselt on, mis kell toimub ferial linnatelgis äge flamencoetendus, kui palju maksab nädalane jalgrattalaenutus, milline rand on kõige sobivam ja minu jalgu arvestades kõige juurdepääsetavam, millisest putkast saab kajakke laenutada, kui palju maksab minu kodu lähedal olevas hammamis välja vaadatud massaažipakett, kui kaugel on kooli uks bussipeatusest, kust saab osta rongipiletit Cordobasse, kui kaua rongisõit kestab, palju maksab paella tegemise tund, milliseid päevaseid väljasõite keeltekool pakub ja palju muud. Ma arvan, et ma hoidsin tänu internetile kohapealset aega kõvasti kokku. Olen üsna rõõmus.

Kohvri pakkimisega läks nii, et omast arust sain väga hästi ja ruttu hakkama (sest, noh, tegelikult tegin ma riiete jms valiku ära juba ju enne Tallinna kolimist ja nüüd toppisin lihtsalt Luxist kaasa taritud suveriided uuesti kohvrisse). Aga siis kõige viimasel hetkel tuli meelde, et aluspesu võiks ikka ka võtta, kui kolmeks nädalaks äraminek ees on. Sest mingil põhjusel ei olnud ma kohe ühtegi paari alukaid kohvrisse pannud. Pärast seda avastust hakkasin muidugi kõiges kahtlema. Mis olulised asjad mul veel meelest pühitud said? Eks seal kohapeal paistab.

Ega ma olen praegu paras tumba küll, pea on kogu aeg nii laiali või unine otsas, et ise ka imestan. Täna hommikul ütlesin näiteks võileivamüüjale "aitäh" asemel jälle "tere hommikust". IRW. Isegi eesti keeles ei saa räägitud seega, mis veel espanjollist saab? Eks see on see lõputu ringijooksmine ja unevõlg, mis mul Eestis oldud ajaga tekkinud on. No lihtsalt ei ole olnud võimalik piisavalt magada, sest kogu aeg on midagi toredat teha! Ja nii paljude asjadeni pole niigi veel jõudnud. Kets, ma tegelikult plaanisin kogu aeg sulle kirjutada ja sinuga miskit ette võtta, aga päevad iseenesest kadusid ära! Helle ja Elo, teiega sama lugu :D! Oeh.

Aga nüüd on nii, et tuleb minema hakata. Panen siia lõppu täiesti suvalise pildivaria. Järgmise korrani!