Üks hommik oli meil juba selline, et tahtsin kindaid. Kraade oli vast nii seitse ja käed külmetasid. Õhtuks oli nina kinni ja kodus tuli ka radikad sisse lülitada. Järgmiseks kolmapäevaks lubatakse aga 30 kraadi. No antaks ometi! Ei taha veel talve!
Muidu elan vaikses rutiinis ja kulgen. Tööl on vahelduseks nii mõnus, kui ei olegi istungeid ja igapäevaseid tähtaegu, vaid on pikemad tööd, mille tähtajad kaugemal ja selle arvelt ajaga manööverdamise ruumi rohkem. See idüll on muidugi järgmise nädalaga otsa saamas, aga päris mitu nädalat on sellist mõnusalt muretut töötegemist olnud, kus teha on tulnud ikka, aga ora ei ole parajasti sedasamustki kohta pitsitanud. Noja õhtuid veedan ma hiljuti avastatud sarjaga Make it or break it. Väga meeldib, noortekas muidugi ja kohati väga ameerikalik, aga samas iluvõimlemine on äge ja teema on ka asjakohane, arvestades veel kestvat olümpiat. Päris OMi ma kahjuks vaadata ei saa, sest kõigil netist vaadatavatel kanalitel on geoblokk peal ja päris telekat mul ei ole :(. Ehkki ma peaaegu juba kaalun selle soetamist, sest tegelikult tahaks ma mõnikord küll midagi taustaks mängima panna ja siis ühe silmaga näiteks skaipida või pilte timmida või miskit, aga arvutist filmi vaadates tuleb ainult filmi vaadata ja kõik. Või siis teha ainult midagi muud ja kõik. Ja see hakkab mulle närvidele käima.
Eelmine nädalavahetus oli pikk, sellel puhul käisime Marikaga reisil - sõitsime jälle Normandia rannikule. Sedakorda Trouville'i, kus me ööbisime minu jaoks esimest korda AirBnB kaudu võetud korteris. Oli teine soodne, hotellidest tunduvalt mõistlikuma hinnaga ja ilusa vaatega, ainult üllataval kombel ilma lukuta. Tähendab siis korterilukuta. Majal koodlukk oli, aga ma ei tahtnud päriselt selle peale mõelda, kui paljudel endistel ja praegustel ajutistel üürilistel, tuttavatel ja muidu pidutsejatel see kood juba olemas on. Õnneks ei sadanud keegi meile keset ööd üllatuslikult sisse! Aga kui see väike detail välja arvata, toimis see külaliskorterite süsteem päris kenasti, võib-olla julgen ma nüüd teinegi kord sealtkaudu korterit võtta... Mõnikord võib see hotellidele päris mõnus alternatiiv olla!
Trouville oli muidu hästi teistmoodi kui Deauville, hubasem ja tavalisematele inimestele orienteeritud. Olid mõnusad poekesed ja söögikohad, mitte ainult Vuittoni ja Hermèsi luksuspoed. Rannas sai päevavarju ja restoranides sai istuma ja üldse. Me nimelt ühe päeva käisime Trouville'is rannas, kuis kõik toimis - poisid tassisid meile lamamistoolid ette ja päevavarje oli ka vabu mitu tükki. Aga teine päev läksime minu kihutamisel Deauville'i, sest sealsel hipodroomil pidid olema võiduajamised ja mina tahtsin neid ühe korra elus ilmtingimata näha. Käisimegi, vaatasime, imestasime, proovisime isegi kihla vedada (Marika võitis, mina kaotasin). Noja pärast otsustasime Deauville'i pool randa minna, sest see oli lähemal. Seal kammisime me läbi kogu ranna ja kõik laenutusputkad, aga mitte ühteinsamatki päevavarju ega lamamistooli ei olnud selles päevavarjumetsas enam võimalik saada. Ühes rannasektoris öeldi meile suisa, et madamm, me ei ole täis mitte ainult täna, vaid terve nädala ja terve kuu ja üleüldse broneeritakse meie rannas kohti aasta aega ette... Voh!
Erinevalt siinsest suvest oli mere ääres päriselt ka päikest! Ja üldse oli mõnus! Sõime igasugust head kraami, jõime Normandia siidrit... Tegime tutvust tänavakasside, kajakate, pisikeste valgete koerte ja numpsikute majadega. Lonkisime küngastel ja vahtisime inimesi... Kõik oli mõnus, ainult rannaaega oleks võinud rohkem jääda...
Aga OK, tegelikult on paar suuremat uudist ka augustisse ära mahtunud. See nädal sai esiteks nüüd siis vanaema maja maha müüdud. Notaris on käidud ja valma... Vaja veel mõned asjad ära tuua, üks viimane grill-saun teha ja siis lähevad võtmed teistele. Harjumatu mõelda küll... Aga miski justkui olekski selle majaga otsa saanud, sest vana ploomipuu kukkus seal nüüd järsku kokku ja lamp lõpetas töötamise ja külmik läks rikki ja üldse... Kõik hakkas järsku streikima.
Siin sain ka ootamatu uudise. Nimelt jõudis kätte kevadel pandud arstiaeg... Mul ju tegi põlv kevadel trikke, noja siis sai aeg pandud... Luxi kõige mainekama arsti juurde, kuhu järjekord tavaliselt ongi pool aastat. Novat, põlv polnud ammu väga valutanud, aga kohale ma läksin... ja tema siis vaatas mind, kutsus ühe teise ka vaatama ja lõpuks teatas mulle, et põlve peale mõtleme hiljem, kõigepealt hakkame kiiremas korras su achilleuse kõõlust lõikama. Niimoodi siis... Paistab, et sügisesed plaanid, uisutamine, Baden-Baden ja kõik muud mõtted tuleb nüüd ümber teha ja ma saan hoopiski n arvu nädalaid voodis vedeleda ja pärast veel x arvu nädalaid karkudega ringi kepselda. Oh jah. Aga noh, ega ma tegelikult praegu rohkem ei teagi. Eks paari nädala pärast paistab täpsemalt, et kuna ja kuidas jne. Käin korra siva Pärnus ära, siis ongi kohe pildistamine ja uued arstiajad ja eks siis selgub konkreetsemalt, mis mu sügisest saab... Vot.
Aga praegu hakkas hirmus suur unekas peale tükkima, nii et ma ei jaksa enam kohe ühtegi lauset kirjutada. Olge siis mõnusad ja järgmise korrani!
M.
Muidu elan vaikses rutiinis ja kulgen. Tööl on vahelduseks nii mõnus, kui ei olegi istungeid ja igapäevaseid tähtaegu, vaid on pikemad tööd, mille tähtajad kaugemal ja selle arvelt ajaga manööverdamise ruumi rohkem. See idüll on muidugi järgmise nädalaga otsa saamas, aga päris mitu nädalat on sellist mõnusalt muretut töötegemist olnud, kus teha on tulnud ikka, aga ora ei ole parajasti sedasamustki kohta pitsitanud. Noja õhtuid veedan ma hiljuti avastatud sarjaga Make it or break it. Väga meeldib, noortekas muidugi ja kohati väga ameerikalik, aga samas iluvõimlemine on äge ja teema on ka asjakohane, arvestades veel kestvat olümpiat. Päris OMi ma kahjuks vaadata ei saa, sest kõigil netist vaadatavatel kanalitel on geoblokk peal ja päris telekat mul ei ole :(. Ehkki ma peaaegu juba kaalun selle soetamist, sest tegelikult tahaks ma mõnikord küll midagi taustaks mängima panna ja siis ühe silmaga näiteks skaipida või pilte timmida või miskit, aga arvutist filmi vaadates tuleb ainult filmi vaadata ja kõik. Või siis teha ainult midagi muud ja kõik. Ja see hakkab mulle närvidele käima.
Eelmine nädalavahetus oli pikk, sellel puhul käisime Marikaga reisil - sõitsime jälle Normandia rannikule. Sedakorda Trouville'i, kus me ööbisime minu jaoks esimest korda AirBnB kaudu võetud korteris. Oli teine soodne, hotellidest tunduvalt mõistlikuma hinnaga ja ilusa vaatega, ainult üllataval kombel ilma lukuta. Tähendab siis korterilukuta. Majal koodlukk oli, aga ma ei tahtnud päriselt selle peale mõelda, kui paljudel endistel ja praegustel ajutistel üürilistel, tuttavatel ja muidu pidutsejatel see kood juba olemas on. Õnneks ei sadanud keegi meile keset ööd üllatuslikult sisse! Aga kui see väike detail välja arvata, toimis see külaliskorterite süsteem päris kenasti, võib-olla julgen ma nüüd teinegi kord sealtkaudu korterit võtta... Mõnikord võib see hotellidele päris mõnus alternatiiv olla!
Trouville oli muidu hästi teistmoodi kui Deauville, hubasem ja tavalisematele inimestele orienteeritud. Olid mõnusad poekesed ja söögikohad, mitte ainult Vuittoni ja Hermèsi luksuspoed. Rannas sai päevavarju ja restoranides sai istuma ja üldse. Me nimelt ühe päeva käisime Trouville'is rannas, kuis kõik toimis - poisid tassisid meile lamamistoolid ette ja päevavarje oli ka vabu mitu tükki. Aga teine päev läksime minu kihutamisel Deauville'i, sest sealsel hipodroomil pidid olema võiduajamised ja mina tahtsin neid ühe korra elus ilmtingimata näha. Käisimegi, vaatasime, imestasime, proovisime isegi kihla vedada (Marika võitis, mina kaotasin). Noja pärast otsustasime Deauville'i pool randa minna, sest see oli lähemal. Seal kammisime me läbi kogu ranna ja kõik laenutusputkad, aga mitte ühteinsamatki päevavarju ega lamamistooli ei olnud selles päevavarjumetsas enam võimalik saada. Ühes rannasektoris öeldi meile suisa, et madamm, me ei ole täis mitte ainult täna, vaid terve nädala ja terve kuu ja üleüldse broneeritakse meie rannas kohti aasta aega ette... Voh!
Erinevalt siinsest suvest oli mere ääres päriselt ka päikest! Ja üldse oli mõnus! Sõime igasugust head kraami, jõime Normandia siidrit... Tegime tutvust tänavakasside, kajakate, pisikeste valgete koerte ja numpsikute majadega. Lonkisime küngastel ja vahtisime inimesi... Kõik oli mõnus, ainult rannaaega oleks võinud rohkem jääda...
Aga OK, tegelikult on paar suuremat uudist ka augustisse ära mahtunud. See nädal sai esiteks nüüd siis vanaema maja maha müüdud. Notaris on käidud ja valma... Vaja veel mõned asjad ära tuua, üks viimane grill-saun teha ja siis lähevad võtmed teistele. Harjumatu mõelda küll... Aga miski justkui olekski selle majaga otsa saanud, sest vana ploomipuu kukkus seal nüüd järsku kokku ja lamp lõpetas töötamise ja külmik läks rikki ja üldse... Kõik hakkas järsku streikima.
Siin sain ka ootamatu uudise. Nimelt jõudis kätte kevadel pandud arstiaeg... Mul ju tegi põlv kevadel trikke, noja siis sai aeg pandud... Luxi kõige mainekama arsti juurde, kuhu järjekord tavaliselt ongi pool aastat. Novat, põlv polnud ammu väga valutanud, aga kohale ma läksin... ja tema siis vaatas mind, kutsus ühe teise ka vaatama ja lõpuks teatas mulle, et põlve peale mõtleme hiljem, kõigepealt hakkame kiiremas korras su achilleuse kõõlust lõikama. Niimoodi siis... Paistab, et sügisesed plaanid, uisutamine, Baden-Baden ja kõik muud mõtted tuleb nüüd ümber teha ja ma saan hoopiski n arvu nädalaid voodis vedeleda ja pärast veel x arvu nädalaid karkudega ringi kepselda. Oh jah. Aga noh, ega ma tegelikult praegu rohkem ei teagi. Eks paari nädala pärast paistab täpsemalt, et kuna ja kuidas jne. Käin korra siva Pärnus ära, siis ongi kohe pildistamine ja uued arstiajad ja eks siis selgub konkreetsemalt, mis mu sügisest saab... Vot.
Aga praegu hakkas hirmus suur unekas peale tükkima, nii et ma ei jaksa enam kohe ühtegi lauset kirjutada. Olge siis mõnusad ja järgmise korrani!
M.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar