Viimasel ajal on kuidagi nii läinud, et ma olen järjest rohkem fotograafiaga tegelema sattunud. Kõigepealt otsustasin pakkuda oma fotosid ühte pildipanka. Et vaataks, äkki meeldivad mu fotod veel mõnele inimesele peale minu enda. Olen sinna tasapisi nüüd pilte üles laadinud ja jõudnud koguda 263 foto suuruse portfoolio. Mõte oli, et katsun sinna aasta lõpus iga nädal 15 pilti juurde lisada ja siis detsembris vaatan, kas sellest pikemas perspektiivis kasu ka on. Selle põhjal otsustan, kas tegelen asjaga edasi või mitte. Muidu olen seal foorumite juttudest aru saanud, et keskmiselt hakkavad sealt esimesed üksikud ja harvad tulemused tulema siis, kui portfoolios on 800+ fotot, ning regulaarsed müügid siis, kui üles on laetud nii 3000 kvaliteetset pilti, nii et ma olin valmis olema üsna kannatlik. Paar päeva tagasi avastasin aga rõõmuga, et minu portfoolio on juba kellelegi silma jäänud ja keegi ongi päriselt ühe minu piltidest tahtnud. Juppi! Päris suur motivatsioonilaks oli kohe! Põnev...
Selline asi eeldab muidugi üsna suurt tegelemist. Kvaliteedinõuded on neil seal üsna karmid ja kõik pildid käivad läbi kvaliteedikontrolli. See tähendab, et enne nende esitamist tuleb üksjagu vaeva näha - tolmutordid, igast värviaberratsioonid ja koletised tuleb ära likvideerida, värve ja valgust korrigeerida ja üldse, tegelemist on üksjagu. Siis uuritakse esitatud pildid kvaliteedikontrollis ükshaaval luubiga läbi ja kui pakutavate piltidega nõus ollakse, tuleb nendega veel edasi tegeleda - mõelda välja märksõnad ja märkida ausalt ära kõik pildistamistingimused ja lubatud kasutusvõimalused ja muud sellist. Kui iga pildiga nii põhjalikult tegeleda, läheb mõistliku portfoolio kogumisega ikka sigakaua aega. Sellepärast ma siin endale tärmineid seadsingi... Ja seda rõõmsam ma olin, et esimene pääsuke ilmutas end pool aastat enne oodatud aega :). Äge! Kui pensionile jään, on ehk piisavalt suur portfoolio olemas :).
OK, siis eile ostsin ma endale... fotoprinteri. Mul nimelt viimase viie aasta pildid kõik ainult arvutis ja kõvaketastel. Mingil hetkel ma suht-koht otsustasin, et ei tee enam pilte paberile, vaid kujundan mõnel vabamal hetkel endale fotoraamatud. Need tundusid vahepeal hästi ägedad ja võtavad vähem ruumi kui albumid jne. Eks ma alustasingi Luxi elust fotoraamatute tegemist päris mitu korda, aga sattusin alati ootamatu probleemi ette - projektid läksid nii suureks, et alati juhtus lõpuks mingi tehniline error ja siis kadus kogu seni tehtud töö ära ja siis oli mul kopp ees. Ja pilte tuli muudkui juurde ja järgmine kord juhtus sama lugu ja... Ja nüüd jõudsin ma tähelepanekuni, et ma peaksin ikka mingilgi moel mälestused paberile panema, muidu muutub see ülesanne nii kontrollimatult mahukaks, et ma ei tee seda enam kunagi. Kogu minu elu ei saa olla arvutis! Ma ainult ei suutnud ennast kokku võtta, et hakata oma triljoneid pilte veel ka sellest vaatenurgast läbi vaatama ning üldse... Paberile trükkimisega ei tea ka kunagi, mis sind ees ootab, sest fotopoodide pildikvaliteet on üsna erinev. Mõnes muudavad nad omapäi formaati, nii et kadreering läheb untsu, mõnes jätavad lambist valgeid raame, mõnes on värvid tuhmid jne jne jne. Noja siis veel on hind ka... Eelmine aasta käisin ma korra siin fotopoes pilte paberile tegemas. Sain kreepsu, et hind on euro/pilt. Isegi kui ma teen oma fotodest väga koonerdava valiku, läheb viie aasta mälestuste printimine niimoodi ju üle mõistuse kalliks... Noja nüüd ma siis mõtlesin natuke - ja järsku tabas mind arusaam, et mul on mõttekam osta täpselt endale meelepärane printer, millega ma saan kodus tasapisi neid omas rütmis ja individuaalsete settingutega teha ja siis tasapisi oma kujunduse järgi albumisse kleepida ja nii... Tinti tuleb muidugi osta ja uus tinditäide maksab selle printeri puhul 49 eurot, noja siis veel on vaja fotopaberit (mis maksab suurusjärgus 50 lehte = 10 eurot), aga see tuleb müügimehe lubaduste järgi juba tuuuuuuuunduvalt odavam kui fotopoodides käimine. Eks ma nüüd siis katsetan, kui palju fotosid täpselt ühest tinditäitest välja tuleb... Aga piltide kvaliteediga olen alustuseks väga rahul, värvid on kenad ja kirkad ning resolutsioon on minu jaoks väga okei. Enam ei tundu see fotodega tegelemine nii hirmsa ettevõtmisena, kui ma saangi seda niimoodi kodus pisitasa teha, kui tuju on. Võimaldab hoopis mõnusat ajaviidet.
Noja siis olen veel otsinud mõnda toredat fotokursust. Sellist, mis ei oleks kolmeaastane magistriõpe, aga samas sellist, mis oleks põhjalikum ja praktikakesksem kui algajate baaskursus. Viimati, kui otsisin, tundus, et sellist vahepealset asja ei olegi olemas. Nüüd aga sattusin ühe USA fotoinstituudi peale, mis pakub täpselt sellist parajat kaugõppekursust... Ette on nähtud, et õpe võtab ca aasta, st kõigega on aega tegeleda, praktilistele töödele pannakse parajalt palju rõhku ja tagasiside pidavat olema väga kasulik ja põhjalik. Paningi ennast siis nüüd sinna kirja ja ootan esimesi materjale. Olen natuke põnevil :). Mitte et ma nüüd arvaks, et ma olen või minust saab mingi hull peenike fotograaf, aga lihtsalt... Põnev on ja hetkel motiveerib, nii et miks siis mitte!?
Vot. Aga mu printer lõpetaski nüüd 50 pilti väljatrükkimise ja ma kohe lähengi nendega tegelema.
Olge mõnusad!
M.
Selline asi eeldab muidugi üsna suurt tegelemist. Kvaliteedinõuded on neil seal üsna karmid ja kõik pildid käivad läbi kvaliteedikontrolli. See tähendab, et enne nende esitamist tuleb üksjagu vaeva näha - tolmutordid, igast värviaberratsioonid ja koletised tuleb ära likvideerida, värve ja valgust korrigeerida ja üldse, tegelemist on üksjagu. Siis uuritakse esitatud pildid kvaliteedikontrollis ükshaaval luubiga läbi ja kui pakutavate piltidega nõus ollakse, tuleb nendega veel edasi tegeleda - mõelda välja märksõnad ja märkida ausalt ära kõik pildistamistingimused ja lubatud kasutusvõimalused ja muud sellist. Kui iga pildiga nii põhjalikult tegeleda, läheb mõistliku portfoolio kogumisega ikka sigakaua aega. Sellepärast ma siin endale tärmineid seadsingi... Ja seda rõõmsam ma olin, et esimene pääsuke ilmutas end pool aastat enne oodatud aega :). Äge! Kui pensionile jään, on ehk piisavalt suur portfoolio olemas :).
OK, siis eile ostsin ma endale... fotoprinteri. Mul nimelt viimase viie aasta pildid kõik ainult arvutis ja kõvaketastel. Mingil hetkel ma suht-koht otsustasin, et ei tee enam pilte paberile, vaid kujundan mõnel vabamal hetkel endale fotoraamatud. Need tundusid vahepeal hästi ägedad ja võtavad vähem ruumi kui albumid jne. Eks ma alustasingi Luxi elust fotoraamatute tegemist päris mitu korda, aga sattusin alati ootamatu probleemi ette - projektid läksid nii suureks, et alati juhtus lõpuks mingi tehniline error ja siis kadus kogu seni tehtud töö ära ja siis oli mul kopp ees. Ja pilte tuli muudkui juurde ja järgmine kord juhtus sama lugu ja... Ja nüüd jõudsin ma tähelepanekuni, et ma peaksin ikka mingilgi moel mälestused paberile panema, muidu muutub see ülesanne nii kontrollimatult mahukaks, et ma ei tee seda enam kunagi. Kogu minu elu ei saa olla arvutis! Ma ainult ei suutnud ennast kokku võtta, et hakata oma triljoneid pilte veel ka sellest vaatenurgast läbi vaatama ning üldse... Paberile trükkimisega ei tea ka kunagi, mis sind ees ootab, sest fotopoodide pildikvaliteet on üsna erinev. Mõnes muudavad nad omapäi formaati, nii et kadreering läheb untsu, mõnes jätavad lambist valgeid raame, mõnes on värvid tuhmid jne jne jne. Noja siis veel on hind ka... Eelmine aasta käisin ma korra siin fotopoes pilte paberile tegemas. Sain kreepsu, et hind on euro/pilt. Isegi kui ma teen oma fotodest väga koonerdava valiku, läheb viie aasta mälestuste printimine niimoodi ju üle mõistuse kalliks... Noja nüüd ma siis mõtlesin natuke - ja järsku tabas mind arusaam, et mul on mõttekam osta täpselt endale meelepärane printer, millega ma saan kodus tasapisi neid omas rütmis ja individuaalsete settingutega teha ja siis tasapisi oma kujunduse järgi albumisse kleepida ja nii... Tinti tuleb muidugi osta ja uus tinditäide maksab selle printeri puhul 49 eurot, noja siis veel on vaja fotopaberit (mis maksab suurusjärgus 50 lehte = 10 eurot), aga see tuleb müügimehe lubaduste järgi juba tuuuuuuuunduvalt odavam kui fotopoodides käimine. Eks ma nüüd siis katsetan, kui palju fotosid täpselt ühest tinditäitest välja tuleb... Aga piltide kvaliteediga olen alustuseks väga rahul, värvid on kenad ja kirkad ning resolutsioon on minu jaoks väga okei. Enam ei tundu see fotodega tegelemine nii hirmsa ettevõtmisena, kui ma saangi seda niimoodi kodus pisitasa teha, kui tuju on. Võimaldab hoopis mõnusat ajaviidet.
Noja siis olen veel otsinud mõnda toredat fotokursust. Sellist, mis ei oleks kolmeaastane magistriõpe, aga samas sellist, mis oleks põhjalikum ja praktikakesksem kui algajate baaskursus. Viimati, kui otsisin, tundus, et sellist vahepealset asja ei olegi olemas. Nüüd aga sattusin ühe USA fotoinstituudi peale, mis pakub täpselt sellist parajat kaugõppekursust... Ette on nähtud, et õpe võtab ca aasta, st kõigega on aega tegeleda, praktilistele töödele pannakse parajalt palju rõhku ja tagasiside pidavat olema väga kasulik ja põhjalik. Paningi ennast siis nüüd sinna kirja ja ootan esimesi materjale. Olen natuke põnevil :). Mitte et ma nüüd arvaks, et ma olen või minust saab mingi hull peenike fotograaf, aga lihtsalt... Põnev on ja hetkel motiveerib, nii et miks siis mitte!?
Vot. Aga mu printer lõpetaski nüüd 50 pilti väljatrükkimise ja ma kohe lähengi nendega tegelema.
Olge mõnusad!
M.
Millise printeri ostsid? Millist fotopaberit kasutad?
VastaKustutaVäga haarav teema, tahaks samuti osagi piltidest paberile saada aga no fotopoes trükkida lasta on tõesti kallis.
Ja nii hea oleks edaspidi siis kuulda, palju ühe foto hinnaks tuleb selle printeriga.
Ma päris profiprinterit ei ostnudki, ostsin sellise keskmise, aga olen fotode kvaliteediga Rahul küll. Algselt läksin ostma CANON Pixma MX-925, aga siis sattusin poemüüjaga rääkima. Tema ütles, et Canoni suur miinus on see, et seal on 7 tindikassetti, nii et kogu aeg on mõni tühi ja siis tuleb kogu aeg tänu sellele värvimuudatusi ette ja tint on niimoodi ühekaupa värve ostes liiga kallis ja üldse jebla on. Soovitas (näidispiltide alusel) Brotheri oma, mis ei ole ainult fotoprinter, vaid teeb ka kõike muud... Aga et sellel pidavat olema ka kõrge resolutsioon, ilusad värvid ja tindiga ka asi praktilisem, et ta sulandab vähematest kassettidest sama hea värvikombinatsiooni kokku ja vähemalt saavad kõik kassetid ühel ajal tühjaks. Ühesõnaga, minu oma on BROTHER DCP-J4120DW. Ja olen rahul küll. Müüja ütles, et tehase kaasa pandud tindikassetis on umbes 60% tavapärase kasseti tindist ja arvestades, kui palju ma juba eri suuruses pilte trükkinud olen ja kui palju tinti järel on, arvan ma umbes, et ühe 10x15 pildi hinnaks tuleb keskmiselt 50-60 senti tükk (ma printisin päris palju 13x18 mõõdus pilte ka, A4 paberit ostsin alles nüüd, et proovida). Üksiku pildi hinna suhtes ei ole see lõppkokkuvõttes no vbla ülisuur hinnasääst, aga kokkuvõttes siiski, ning minu jaoks suur pluss on see, et saan seda kodus vähehaaval teha :). Kui olen mõned pildid läbi vaadanud või ära putitanud, saangi kohe printima panna ja ongi see asi ka tehtud... Fotopaberi ostsin ka, muidu, müüja soovituse järgi - seeriast Canon Glossy II.
VastaKustuta