Muigama võtab

Tegin letseburgi keele eksami täna netis ära. IRW. Muigama võtab. Vaadake, see kursus, mis mul pooleli jäi, oli kolmas tase ehk A2.1. No ma mõtlesin, et ma siis nüüd kordan seda kursust sügisest alates, sest see jäi mul asjaolude kokkusattumise tõttu ikka üsna vara pooleli, aga eksami pidin plaanile vaatamata ära tegema. Noja selle eksami tulemuste järgi peaksin ma jätkama mitte kolmandal või neljandal, vaid koguni viiendal tasemel, milleks on siis B1.1 :). Päris tore, et tunnis ei käi, keelega aktiivselt ei tegele (kui letseburgikeelne raadio ja keskkond välja arvata), aga ikka peaks iga eksami tulemuste põhjal tasemetest kohe üle ühe üle hüppama... Ma olen selle eksamiga muidugi selle poolest ka hästi rahul, et suuline osa jäi ära :). Ma tean, et mu mõtlemine on mõneti kiivas, aga minu eesmärk ei ole hakata letseburgi keelt rääkima, vaid esialgu tahan ma sellest lihtsalt aru saada. Kui ma mingil hetkel mis tahes keeles juba piisavalt kiirelt reageerida suudan, siis tuleb rääkimine iseenesest, aga alustuseks tahan ma lihtsalt vestlusi jälgida ja ma ei hüppa sugugi vaimustusest lakke, kui ma pean kellelegi - näiteks eksamil õpetajale või siis sõpradele, kes teavad minust niikuinii oluliselt rohkem - kange keelega ja üliaeglaselt purssima, et minu nimi on Maris, ma olen eestlanna, ma tõusen hommikul kell pool 8, joon kohvi ja lähen tööle, et mulle meeldib jalutada ja lugeda ja palju magada ja vabal ajal armastan ma maalida (see viimane on üldse ka vale puha, aga no seda on hea lihtne öelda letseburgi keeles... ech mole gär). See äraleierdatud jutt ajab juba iiveldama, nii et tore, et ma sellest osast pääsesin :). Kirjalikud keeleeksamid on lihtsad :).

Teine tore avastus oli see, et Luxembourgi riiklik rekord 400m jooksus on 59'53''. See võttis mind ka muigama. Vaadake, see on nii keskpärane tulemus, et kui mina veel trenni tegin, oli see nii umbes minu tase :) :) :). Päris vahva mõelda, et kui ma oleksin treeninud Luxembourgis, olnuks ma pesuehtne staar. Jeeeeei...

Ma lähen nüüd lugema tagasi. Sattusin reedel raamatu The Last Cato kütkesse ja ma ei suuda seda kuidagi käest panna... Loen veel ühe peatüki, enne kui põhku poen.

Olge toredad!
M.