Eile oli siis rändamise päev. Frantsuaa tuli hommikul kell 8 mind lennujaama viima! Eelnevalt oli ta teinud poolele suguvõsale ülesandeks ta ikka kindlasti õigel ajal üles ajada, sest ta pole vist veerand sajandit enne keskpäeva voodist tõusnud. Aga kohale ta tõepoolest jõudis, kümme minutit varemgi! IRW. Väga peen, ma ütlen! Kohe väga kodune tunne tekkis seal Luxis niimoodi. Et keegi tuleb ära saatma ja puha.
Lennud läksid täiesti sündmustevaeselt, neli tundi Kopenhaagenis möödus ka väga kergelt. Tegelesin rõõmsalt oma fotoraamatu projektiga, sõin ühe burksi ja oligi aeg edasi lennata. Kohale jõudsime täiesti õigel hetkel, siis käisime korra Tallinna kodust läbi ja tõstsime kogu mu sealoleva kraami ka ühe valuga autosse. Nüüd on vähemalt üks koht vähem, kust vajadusel kola otsida. Mul oligi pea juba päris sassis, et mis raamatud ja mis asjad kuskil on. Aga jah. Seal sai ruttu tehtud ning kell 8 õhtul olime Pärnus söögilauas. Verivorstid, lihapallid ja salatid. Njämmmmmmm...
Täna magasin poole lõunani ning olen ülejäänud aja joonud kohvi ja tegelenud Manniga. Mann on täiesti jabur koer. Tal tulevad iga natukese aja takka sellised rõõmuhüsteeriahood, et ta on suurest sabaliputamisest rõngas. No näiteks hommikuti. Täna hommikul avastas ta mind kolm korda magamast ja oli iga kord õnnest täiesti kringel! Õueskäimine on ka nii erutav tegevus, et ta ei kõnni, vaid tantsiskleb. Diivani peale ja voodisse ei oska ta siiani hüpata, ise on jummala suur juba. Aga kaisus oskab magada küll, ta tuleb sinna ainult tõsta. Kass on temaga nüüd õige ära leppinud, lubab tal endal otsas ukerdada ja kõrvu lutsida. Kõrvad on peni meelest nimelt üle prahi. Nii inimeste kui ka kasside omad. Ta enda omad näevad ka päris ägedad välja, muide :D. Kikkis ja suured. Ja ta ei nori üldse tähelepanu, ta päriselt tegelebki sinuga ainult siis, kui tema poole pöörduda. Kui keegi temaga ei tegele, siis ta läheb lihtsalt otsustavalt ära oma kohale magama. Et mitte jalgu jääda. Ahjaa. Ja kui talle jopp selga panna ja kapuuts silmini tõmmata, siis ta ei tee selle seljast saamiseks mitte midagi, vaid seisab. Nagu silmaklappidega hobune. Kuni kapuuts silmadelt ära võetakse. Üle mõistuse peni :).
Aga ma rohkem ei viitsigi nüüd kirjutada. Lähen teen endale veel ühe kohvi ja eks siis paistab, mis edasi saab.
Puhkus on :).
Pakaa praegu!
M.
Lennud läksid täiesti sündmustevaeselt, neli tundi Kopenhaagenis möödus ka väga kergelt. Tegelesin rõõmsalt oma fotoraamatu projektiga, sõin ühe burksi ja oligi aeg edasi lennata. Kohale jõudsime täiesti õigel hetkel, siis käisime korra Tallinna kodust läbi ja tõstsime kogu mu sealoleva kraami ka ühe valuga autosse. Nüüd on vähemalt üks koht vähem, kust vajadusel kola otsida. Mul oligi pea juba päris sassis, et mis raamatud ja mis asjad kuskil on. Aga jah. Seal sai ruttu tehtud ning kell 8 õhtul olime Pärnus söögilauas. Verivorstid, lihapallid ja salatid. Njämmmmmmm...
Täna magasin poole lõunani ning olen ülejäänud aja joonud kohvi ja tegelenud Manniga. Mann on täiesti jabur koer. Tal tulevad iga natukese aja takka sellised rõõmuhüsteeriahood, et ta on suurest sabaliputamisest rõngas. No näiteks hommikuti. Täna hommikul avastas ta mind kolm korda magamast ja oli iga kord õnnest täiesti kringel! Õueskäimine on ka nii erutav tegevus, et ta ei kõnni, vaid tantsiskleb. Diivani peale ja voodisse ei oska ta siiani hüpata, ise on jummala suur juba. Aga kaisus oskab magada küll, ta tuleb sinna ainult tõsta. Kass on temaga nüüd õige ära leppinud, lubab tal endal otsas ukerdada ja kõrvu lutsida. Kõrvad on peni meelest nimelt üle prahi. Nii inimeste kui ka kasside omad. Ta enda omad näevad ka päris ägedad välja, muide :D. Kikkis ja suured. Ja ta ei nori üldse tähelepanu, ta päriselt tegelebki sinuga ainult siis, kui tema poole pöörduda. Kui keegi temaga ei tegele, siis ta läheb lihtsalt otsustavalt ära oma kohale magama. Et mitte jalgu jääda. Ahjaa. Ja kui talle jopp selga panna ja kapuuts silmini tõmmata, siis ta ei tee selle seljast saamiseks mitte midagi, vaid seisab. Nagu silmaklappidega hobune. Kuni kapuuts silmadelt ära võetakse. Üle mõistuse peni :).
Aga ma rohkem ei viitsigi nüüd kirjutada. Lähen teen endale veel ühe kohvi ja eks siis paistab, mis edasi saab.
Puhkus on :).
Pakaa praegu!
M.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar