Juhtus uskumatu lugu. Mul on nädala sees aega kohe mitu tundi koduseid toimetusi teha :). Kõik tänu sellele, et saun oli millegipärast kinni! Peen värk! Täitsin ruttu kõrvitsa ära ja pistsin ahju, pesud panin pesema, nõud pesin ära ja prügikoti sõlmisin väljaviimiseks ära. Vabastasin endale sellega kohe pool laupäeva. Super!
Muidu elan pisut intensiivset elu. See nädal oli meil istung, nii et eile jõudsin koju alles poole kümne paiku. Tegin tutvust kahe istungiprogrammiga, mis olid mõlemad minu jaoks uued. Hästi põnev oli :P. Seekord ma veel ise midagi ei näppinud, aga sain süsteemist ja ülesannetest pisut aimu. Äge.
Nüüdseks olen käinud ka kahes letseburgi keele tunnis. Siiani olen ohtralt popitanud - eelmisel nädalal olin ju Tillinnas ja see nädal oli vaja tingimata seal prantsuse keeles ka käia ühe letserburgi keele asemel. Olen vist alustuseks päris kõvasti maha jäänud, teised on käinud kuues tunnis... Pean sel nädalavahetusel nüüd kindlasti kodus ise pisut asju järele vaatama. Aga edaspidi saan loodetavasti korralikumalt tunnis käia - plaanin vähemalt kaks korda nädalas kohale jõuda, mitte korra.
Peamiselt on seal tunnis prantslased ja portugallased, siis on üks Kamerunist pärit onu, paar inglast ja itaallast... Ja tempo ei olegi kõige aeglasem, sest üllataval kombel on enamik nendest inimestest väga kaua siin elanud ja tönkavad ise juba üht-teist. Minu pinginaaber on Portugalist, aga tema on juba kümme aastat siin elanud ja tema saab näiteks päris asjalikult räägitud kohe. Mmm, kusjuures tunnid toimuvad ainult letseburgi keeles. St õpetaja räägib hääääästi aeglaselt ja ilmekalt, aga ainult letseburgi keeles. Ja siis tuleb arvata, mida ta parajasti räägib. Päris tõhus on. Ma nüüd oskan öelda ka üht-teist. Jaburaid asju. See on koer, koer on suur! See on restoran, restoran on kallis! Irw. Artiklitega on üks rist ja viletsus. Aga mitte päris võimatu. Ja sõnavara suhtes on saksa keelest suur abi!
Teisipäeval käisin aga selles prantsuskeelses "vestlusringis", kus pidi räägitama kohalikust kultuurist. Noh, räägiti küll, aga vestlusringist oli asi kaugel - rääkis ainult õpetaja. Ja veel milline! Tema võiks küll vabalt anda Tartus kuskil unustatud teaduskonnas tundi, oli teine selline viledas ülikonnas, rokase habeme ja hõredate juustega vanamees. Hästi ärakulunud nahkportfell oli tal kogu aeg laua peal ja käsitsi kirjutatud konspekt ees. Peamiselt rääkis ta ajavahemikust 1974-79, sest siis oli tema suur sõber Robert Krieps kultuuriminister. Küll papi siis seletas, mis mõtte tema Kriepsile andis ja mis mõtte Krieps järgmisele valitsusele pähe pani jne jne jne. Ja siis ta ei saanud märkimata jätta, et tema on selline kultuurispetsialist, aga arvake, kas teda on kutsutud tema koduomavalitsuse kultuurikomisjoni??? Ei, muidugi mitte. Aga ometi on tema ajakirjanik ja kirjanik ja korraldab kontserte ja õpetab Saksamaal ülikoolis ja puha. Okei, see selleks. Ta oli tõeliselt karikatuurne kuju, aga rääkis huvitavat juttu. Peale seitsmekümnendate aastate kultuuripoliitika arutles ta järgmisel nädalavahetusel toimuvate parlamendivalimiste üle, tutvustas eri parteide tausta, rääkis siinsest keelepoliitikast jne jne jne. Ma sain päris kõvasti targemaks. Kirjutasin endale mitu lehekülge märkmeid ka. Oi. Lõpetuseks jagas ta veel soovijaile pühapäeva õhtul Philharmonie's toimuva koorimuusikakontserdi pileteid. Mingi peen rahvusvaheline koorimuusikafestival on, Euroraadio korraldab. Peaks päris hea tasemega olema ka. 2005. aastal oli võitja Tallinna muusikakeskkooli lastekoor! Vot. Ilmselt lähengi!
OK, aga praegu aitab. Mõtted olid suured, aga söök sai valmis ja pesu pestud. Lähen arvuti tagant ära.
Järgmise korrani.
Pakaa!
M.
PS: selle nädala sõna, mis ühes tekstis ette tuli, on OIVAKLASTER. Tahab keegi pakkuda, millega tegu?
Muidu elan pisut intensiivset elu. See nädal oli meil istung, nii et eile jõudsin koju alles poole kümne paiku. Tegin tutvust kahe istungiprogrammiga, mis olid mõlemad minu jaoks uued. Hästi põnev oli :P. Seekord ma veel ise midagi ei näppinud, aga sain süsteemist ja ülesannetest pisut aimu. Äge.
Nüüdseks olen käinud ka kahes letseburgi keele tunnis. Siiani olen ohtralt popitanud - eelmisel nädalal olin ju Tillinnas ja see nädal oli vaja tingimata seal prantsuse keeles ka käia ühe letserburgi keele asemel. Olen vist alustuseks päris kõvasti maha jäänud, teised on käinud kuues tunnis... Pean sel nädalavahetusel nüüd kindlasti kodus ise pisut asju järele vaatama. Aga edaspidi saan loodetavasti korralikumalt tunnis käia - plaanin vähemalt kaks korda nädalas kohale jõuda, mitte korra.
Peamiselt on seal tunnis prantslased ja portugallased, siis on üks Kamerunist pärit onu, paar inglast ja itaallast... Ja tempo ei olegi kõige aeglasem, sest üllataval kombel on enamik nendest inimestest väga kaua siin elanud ja tönkavad ise juba üht-teist. Minu pinginaaber on Portugalist, aga tema on juba kümme aastat siin elanud ja tema saab näiteks päris asjalikult räägitud kohe. Mmm, kusjuures tunnid toimuvad ainult letseburgi keeles. St õpetaja räägib hääääästi aeglaselt ja ilmekalt, aga ainult letseburgi keeles. Ja siis tuleb arvata, mida ta parajasti räägib. Päris tõhus on. Ma nüüd oskan öelda ka üht-teist. Jaburaid asju. See on koer, koer on suur! See on restoran, restoran on kallis! Irw. Artiklitega on üks rist ja viletsus. Aga mitte päris võimatu. Ja sõnavara suhtes on saksa keelest suur abi!
Teisipäeval käisin aga selles prantsuskeelses "vestlusringis", kus pidi räägitama kohalikust kultuurist. Noh, räägiti küll, aga vestlusringist oli asi kaugel - rääkis ainult õpetaja. Ja veel milline! Tema võiks küll vabalt anda Tartus kuskil unustatud teaduskonnas tundi, oli teine selline viledas ülikonnas, rokase habeme ja hõredate juustega vanamees. Hästi ärakulunud nahkportfell oli tal kogu aeg laua peal ja käsitsi kirjutatud konspekt ees. Peamiselt rääkis ta ajavahemikust 1974-79, sest siis oli tema suur sõber Robert Krieps kultuuriminister. Küll papi siis seletas, mis mõtte tema Kriepsile andis ja mis mõtte Krieps järgmisele valitsusele pähe pani jne jne jne. Ja siis ta ei saanud märkimata jätta, et tema on selline kultuurispetsialist, aga arvake, kas teda on kutsutud tema koduomavalitsuse kultuurikomisjoni??? Ei, muidugi mitte. Aga ometi on tema ajakirjanik ja kirjanik ja korraldab kontserte ja õpetab Saksamaal ülikoolis ja puha. Okei, see selleks. Ta oli tõeliselt karikatuurne kuju, aga rääkis huvitavat juttu. Peale seitsmekümnendate aastate kultuuripoliitika arutles ta järgmisel nädalavahetusel toimuvate parlamendivalimiste üle, tutvustas eri parteide tausta, rääkis siinsest keelepoliitikast jne jne jne. Ma sain päris kõvasti targemaks. Kirjutasin endale mitu lehekülge märkmeid ka. Oi. Lõpetuseks jagas ta veel soovijaile pühapäeva õhtul Philharmonie's toimuva koorimuusikakontserdi pileteid. Mingi peen rahvusvaheline koorimuusikafestival on, Euroraadio korraldab. Peaks päris hea tasemega olema ka. 2005. aastal oli võitja Tallinna muusikakeskkooli lastekoor! Vot. Ilmselt lähengi!
OK, aga praegu aitab. Mõtted olid suured, aga söök sai valmis ja pesu pestud. Lähen arvuti tagant ära.
Järgmise korrani.
Pakaa!
M.
PS: selle nädala sõna, mis ühes tekstis ette tuli, on OIVAKLASTER. Tahab keegi pakkuda, millega tegu?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar