Naabrite püha

Lugesin täna ajalehest, et kätte on jõudnud naabrite püha. Linna- ja linnaosavalitsused annavad elanike käsutusse laudu, toole, pabereid, plakatite tegemise vahendeid, õhupalle ja T-särke ning innustavad kõiki oma naabreid kostitama. Noh, stiilis, et pange maja ette kõnniteele pidulaud püsti ja suhelge! 

Armas, ah? 

Igatahes, see uskumatult tegevusrohke nädal on nüüd läbi saanud ja ma luban, et katsun nüüd veebieluga ka jälle järje peale saada. Tõmbasin juba Eschi ja Brüsseli ja MUDAMi muuseumi/veiniõhtu pildid arvutisse ära, nüüd  on neid veel vaja pisut sorteerida ja küll siis saate jälle järjest mitu postitust pilte ja memuaare... Kui aga tulevast nädalavahetusest rääkida, siis pühapäevaks pakutakse välja rattamatka viinamägede vahel ja homme tahaksin Bernkastel Kuesi nimelist väikelinna avastada, aga kuna ma veel päriselt pole otsustanud, kas, mis ja kuidas, siis sada protsenti ma muidugi pead ei anna, et mõlemasse kohta jõuan. H sõidab homme mõneks ajaks Luxist minema, mis tähendab, et kui ma üksi ringi sõidan, siis pole põhjust konkreetseid plaane ette valmis teha - eks käigu pealt vaatan, kuhu otsapidi satun. 

Hästi, aga pesumasin käib, toa koristasin ka ära - nüüd on aeg endale midagi nämmat kokku keerata. 

Ilusat reede õhtut, 

M. 

Rattad tegid ratataa

Jõudsin just Brüsseli lähetusest tagasi. Kõht on hästi tühi ja homme on vaja varakult traksis olla, nii et lähen teen üks võiku ja kobin kohe tuttu ära, tahtsin ainult endast elumärki anda. Tean isegi, et olen viimasel ajal sõnaahtraks muutunud, aga kuna ma ei jõua enam reaalse elu ja virtuaaleluga paralleelselt sammu pidada, olen otsustavalt reaalse elu poole hoidma hakanud. Katsun millalgi takkajärge kõik ära rääkida - sellest, kuidas me Eschis matkal käisime ja ülinaljakate inimeste restos sõime, ja sellest, kuidas me Brüsselis käisime ja rongijaamas ilma piletiteta närveerisime - ja kõigest muust ka. Kui enne ei jõua, siis nädalavahetusel ikka. IRW. Sest sellel nädalal juhtub muudkui uusi asju otsa kah veel... Homme lähme MUDAMi ja neljapäeval on terve päeva kestev koolitus ja üleüldse... Plaane muudkui kuhjub!

Nii, kõht korises jälle.
Isu ja ööd,
M.

Homme hakkan laulupeole tulema

Esimene kord, kui piletite hindu vaatasin, pidin pikali kukkuma. 

Teine kord, kui piletite hindu vaatasin, avastasin, et tegelikult saab ikkagi eelarve piiridesse jäädes laulupeol ära käia, kui hästi tahta ja ilma suure pagasita tulla. 

[Tähendab, ma küll mõtlesin selle teadustusega oodata, kuni Anu mu kirjale reageerida jõuab, et ta seda kogemata enne blogist ei loeks, aga ma sain siin Luxis ajapikendust. Septembri lõpuni. Juhhuuuuuuuu. Kui imeline!]

Homseni mõtlen nende piletite üle, aga kui midagi ei muutu, siis esitan homme puhkusepäevade avalduse ja ostan piletid ka ära.

Elagu Ryanair! 

Kaks kärbest ühe hoobiga

Käisime täna Metzis ja kuna Thionville'ist läbi sõitmise ajaks polnud keegi me pileteid veel kontrollinud, hüppasime uiu ajel maha ning vaatasime selle linna ka üle. Ning ma pean tunnistama, et vahelduse mõttes oli nii tore PÄRIS Prantsusmaal olla. Seal on ikka midagi teistmoodi. Mis täpselt, on üsna määratlematu, aga Prantsusmaal meeldib mulle ikka palju rohkem kui Luxis. Võib-olla sellepärast, et siin on liiga palju välismaalasi ja elu on kui transiiditsoonis... Aga võib-olla on asi ikkagi mingis hoomamatus Prantsusmaa espriis. 

No igatahes, Thionville oli armas ja pisike, seal käisime niisama laupäevahommikusel turul ja jalutasime pisut mööda poode ringi. Niipalju sain teada, et tahan kunagi tagasi minna ja vastupanuvõitluse muuseumis käia. Metz oli armas ja natuke suurem, käisime ringi, otsisime Prantsusmaa vanima kiriku üles, jalutasime Moseli kaldail, sõime-jõime, käisime vanalinnas ja katedraalis, vaatasime kanuutajaid, tegime pilte ja käisime parkides... Ja kuna Pompidou keskusesse ei jõudnudki, siis sain teada, et tahan kunagi sealgi uuesti käia. Hmm... Võib-olla kui mingil hetkel näiteks Nancysse minna, saab tee peal jälle korra Metzis maha hüpata ja sealt muuseumist läbi käia. See oli kohe sealsamas raudtee ääres nii ehk naa. 

Thionville'i raekoja kõrvaluks. Hmm. Thionville nägi välja nagu mõni Lõuna-Prantsusmaa külakene. Liivakivist hoonete ja kuidagi sellise... Provence'i õhkkonnaga. 

Tavaliselt on majanurkades neitsi Maarja kujud, siin olid aga moorlased ja õlut armastavad nunnad

See vist oli Thionville'i vapp

Onu demonstreeris riive. Väga edukalt ja innustunult. Ja käbedalt. Kohe nii, et kõik mehed, kes vaatasid, rahakoti rauad valla lõid ja naistele koju riivid viisid. 

Ja see on juba Metz. Oleks nagu veel kevad olnud, puude asemel puhta vitsad rivis...

See oli sakslaste ehitatud villade kvartal. Fochi avenüü õigupoolest. Ja ossa, kus siis üks villa oli uhkem kui teine. 

Selle neetud torni pärast kummitas mind terve päev "Päkapikumaa on üks väga tore maa, kuid ärge sinna kippuge, see maa on päkapikkude!"

H väitis, et peaksime paremale pöörama. Mina tahtsin hotellist kaarti küsima minna. H tahtis ikka paremale pöörata. Aga mina ju ometi nii väikest märki ei näe. 

See on siis see Prantsusmaa vanim kirik, mis ehitati 4. sajandil spordisaaliks ja tehti 7. sajandil kirikuks ümber. Nüüd on siis nii Saksamaa kui Prantsusmaa vanimad kirikud nähtud.  

On need lupiinid või?

Ilusad täpilised olid teised. Natuke nagu orhideeõitega.

Järvekese leidsime... Ja vesirattad. 

Vesi virvendab, virvendab, virvendab, virvendab, virvendab, virvendab, virvendab...

Poiss rüüpas aga õlut ja mängis mingit kummalist kitarri, kandle ja balalaika vahepealset pilli. 

Üks muhe kohvik-restoran, kus olid äärmiselt isuäratavad salatid ja äärmiselt hapud veinid

Naabrivalve tervitas

Uus ohete sild?

Pange tähele, seal üleval on hotelli bassein ja all on Mosel. Üks tüüp isegi praadis seal bassu ääres...

Kunagi tahan mina endale ka aknaluukidega maja. (Võib ka väiksem ja vähemate luukidega olla.) Ja punast Mini Cooperit tahan ka. Kunagi.

Nurga tagant välja astudes olime üsna jahmunud, kui selline torn järsku ette sattus. 

Mosel oli päris lai selles kohas

Ja madal

Ja kalu sai püüda

Huvitav, kas see võib olla vana tõllaratas?

Ühe Moseli haru peal sai kanuutamist ja kajakitamist harjutada. 

See pilt läks nihu, aga kuidagi huvitaval moel. 

Hästi põnev oli vaadata, kuidas noored kärestikku sööstavad :-D

Metzi katedraal siis. Poolik kuidagi. 

Vägev elevant! Inimese kõrvade ja kaslase küünistega. Pole keskaegse skulptori süü, et ta oma silmaga seda vinget londilist näinud ei olnud!

Kes tiiki tahab osta? 6ha, rahulik, sobib ideaalselt kalapüügiks ja vaba aja veetmiseks. 150 000 eurot!

Oh, ja Metzi raudteejaam oli vinge. Übersuur ja väga eklektiline. Siin pildil meenutab Helsingi raudteejaama, aga tegelikult oli palju suurem ja palju vingem. 

Et kõikidele selge oleks, mis majaga tegu, oli ronge päris mitmel pool kivissegi jäädvustatud...

Hästi, aga ma nüüd kukun voodisse. Esiteks sai täna päris palju kõnnitud ja teiseks ootab meid homme võib-olla järjekordne polüglottide jalgsimatk Luxi järvede piirkonda... Vaja hästi välja puhata :-D.

Pakaa,
M.