Hansapäevadega oli siis nüüd nii, et me põhimõtteliselt ei elanudki kodus neil päevil, kui see äge üritus Pärnus aset leidis! Nii äge, et kohe meie ukse alla säärane vinge festival toodud oli... Oi, ja mul on juba sassis kõik need toredad asjad, mida vaadatud sai ja tehtud sai. Emiliale oli muidugi ka selline suur folklooriannus parajaks Eesti tutvustuseks - ta on siiani sillas sellest. Olgu mainitud, et selle postituse sees on temalt mitmeid pilte...
Aga jah, esimesel õhtul vaatasime põhimõtteliselt siitsamast kodu kõrvalt garaažikatuselt ära avatseremoonia, siis natukene Mustpeade vennaskonna tantse ja lavavõitlust, aga see osutus väga keeruliselt vaadeldavaks (tantsiti kaugel laval ja valgustus oli halb), nii et me jätsime selle teatraliseeritud linnaekskursiooni pärast sinnapaika; linnaekskursioonil oli paks inimsumm ja midagi polnud kuulda, nii et selle jätsime me lodja varjuteatri pärast sinnapaika; lodja varjuteatrit oodates sõid igasugused satikad mind suurte tükkidena elavalt ära, nii et selle jätsime me ka üsna pea sinnapaika. Ühesõnaga - esimesel õhtul ei saanud suurt midagi nähtud-tehtud. See-eest sai teisel päeval käidud hulka esinejaid kaemas, kolmandal päeval sai üle vaadatud suisa kolmteist (või hoopis neliteist???) kontserti (esimese päeva omad on kuskil kirjas, aga et teise päeva omad ka üles oleks loetud, siis vaadatud sai laste tantsuetendust Mäng on väikese inimese töö, Läti ansamblit Limbaži, tantsuansamblit Kajakas, sama seltsi vanemate truppi, Pärnu-Jaagupi muusikakooli õpilaste kontserti, Muhumaa folklooriansamblit Ätses, Audru tantsurühma Hoiuspuu, Jõpre Vallatuid, tantsurühma Nooruse Vöö, suurt tantsuetendust Vallikäärus, tantsuansamblit Danžu Klubs Riiast, paari lugu Pärnu Poiste esituses, natukene tundmatuid esinejaid Jahtklubis ja lõpuks natuke ka etendust Tantsumasin). Ja noh, mis ma ikka oskan öelda, peaaegu kõik oli väga äge... Õhtused Jahtklubi esinejad ja see õhtune tantsumasin olid pisut mööda, aga muidu olid kõik üritused suurepärased! Aga kiikingut tehti ja kuskil olid vanad autod ja kindlasti oli triljon asja, mida ma ei jõudnudki üle vaadata...
Muu oli muidu kõik hästi tore, aga... Hansapäevade lõpp oli naljakas - selles mõttes, et noh, viimase päeva hommikul vaatasin ma folklooriseltsi Kunglarahvas ja pärast käisin veel Porta juures lätlaste Straupe laulu- ja tantsuansamblit teistkordselt vaatamas, aga siis kuulutati, et kell kaks hakkab Hansapäevade lõpetamise tseremoonia. Me siis suundusime suure šõu ootuses Vallikääru ja... ja saime tillist! Nagu mis mõttes, te lõpetate sellise ürituse ära keset päeva ja tunniajase kõnede maratoniga? Nii palju siis sellest... Ja see rabas mind tegelikult ka, et linn pühapäeva pärastlõunaks juba täiesti välja suri... Kuidas see võimalik on? Nii palju rahvast oli koos ja siis on äkki kõik juba kella neljaks tühi ja igav jälle... Selline üritus oleks võinud veel pühapäevase öö otsa ka kesta, kuigi ma ju mõistan, et väljamaalastel oli vaja koju tagasi minna ja esmaspäev on jälle tööpäev... Oh jah. No igatahes, tore oli.
Päris palju rahvast oli avatseremooniaks kohale tulnud
See oli tore, kuidas ujuvate majadega jõe peale Pärnut ehitati
PS: see vist on Emilia pilt. Mul on mõned nüüd natuke sassis - vaat, ühte ja sama asja ühest ja samast kohast pildistatud...
Selle kella ivast ei saanud ma küll päriselt aru, aga põles hästi :-D
Meil oli garaažikatuselt päris hea vaade :-P. Eriti mugav - kohe kodu kõrval :-D
Varjuteatri ettevalmistustööd
Varjuteater oli äge, aga seda andis ikka oodata - kuna avatseremoonia lõppes tund aega plaanitust hiljem, siis oli esimese õhtu ürituste algusaegadega päris segane lugu ja lodjaga oli üldse nii, et see ei jõudnud ennast peale avatseremooniat etenduseks valmis seada, nii tuligi meil Vallikääru kalda peal päris tükk aega oodata ja sääskedele-parmudele söögiks olla, enne kui nad peale hakkasid. Et ühesõnaga, varjuetendus oli muidu jummala tore, aga kuna mul juba jalad sääsehammustustest paistes olid, jätsime me ta peale umbes kahtekümmet minutit sinnapaika
Steineri aia heinapallidest istmed olid nii vahvad! Lõhnasid hästi ja mugavad olid ka!
See foto on küll üsna mittemidagiütlev, aga meenutab mulle üpris hirmsat seika sellest, kuidas kaks arulagedat noort lapsevanemat oma tite hobuste heina sisse sokutasid ja ise eemale pilti tegema tõmbusid. Üks obene täiesti tahtmatult just otsustas, et tema tahab nüüd suutäit ja keeras pead - laps oli muidugi kohe kummuli seal heina sees hobuse kurgu all ja igavene kisa läks lahti... No aru ma ei saa, kas inimesed ei mõtle???
Ma polnud neist enne midagi kuulnud, aga rahvatantsuansambel Tuurit-Tuurit on nüüd sellest valdkonnast minu vaieldamatu lemmik. Nad nii hästi ja isuga tahtsisid, et see oli puhas rõõm...
Ja mul pole aimugi, kes tema on, aga teda ma nägin nelja päeva jooksul igal pool tantsimas ja isegi esinemistest vabal ajal vaatas ta teiste tantsimisi ja kui vaatajaid kaasa tõmmati, läks ta oma paarilisega ikka ja jälle tantsima. Nii tore, kui selliseid fanatte on :-D. Ja kuna ma teda igal pool kogu aeg nägin, tahtsin talle juba lõpuks tere öelda. Ühele Mr. Beani näoga Jõõpre tantsupoisile ka...
Lodja peal...
Pisikesed piraadid olid kogu lodja vallutanud
Kõige pisem paistis vaevu reelingu tagant välja
Öölaulupidu
Tema oli nii nunnu. Ja temaga koos oli laval üks pisike blond poiss, kes pildile ei jäänud, aga kes võlus pealtvaatajaid sellega, et kui tema akordionisoolo tuli, siis ei tulnud pillist mitte üks piuks, kuigi ta kõigest hingest seda kangutada püüdis. Lõpuks hõikas ta kõvasti: "Vabandust, mul on pealt kinni," tegi rihmad lahti ja alustas otsast peale... Kui nummi saab veel olla, ah?
Nemad olid ka muhedad
Muhu värvid jätsid Emiliale kõige sügavama mulje. Jessas, tal oli mitusada pilti Muhu seelikute alläärtest, sussidest ja põlvikutest...
Uued moodsad vokid... vinge värk!
Tahaks mängida :-P
Sammalhabe, aga jõhvikaid veel pole...
Nii ilus
Rüütli tänav oli täiesti umbes
Emiliat ka tantsitati
Mis värk nende õuntega oli, see jäigi mul välja uurimata... aga noh, jah siis...
Mul nüüd on ametlikult kopp ees praegu nendest piltidest. Mõne aja pärast asun Tallinna, Rakvere ja kõigi teiste piltide juurde... Seniks - tšau-pakaa.
M.
